Valitsus hakkab arutama kliimakindla majanduse seadust
Pärast põhjalikku kaasamist on kliimakindla majanduse seadus esmakordselt jõudnud valitsuskabineti arutelule. Arutatavat eelnõud on täiendatud vastavalt enam kui 900le parandusettepanekule.
Pärast põhjalikku kaasamist on kliimakindla majanduse seadus esmakordselt jõudnud valitsuskabineti arutelule. Arutatavat eelnõud on täiendatud vastavalt enam kui 900le parandusettepanekule.
Novembriga sai läbi viimane meteoroloogiline sügiskuu ja aeg on teha ülevaade. Klimaatilise sügise alguseks saab sel aastal Eestis märkida 22.–29. september, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla 13 °C. Sügise algus oli Mandri-Eestis kaks-kolm nädalat ja saartel kuni üks nädal paljuaastasest keskmisest hiljem.
Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb normi piires või veidi kõrgem (norm -2,7..+1,6 °C). Sademeid on normi piires (norm 38..70 mm).
Keskkonnaamet tunnistas korrastatuks Hiiumaal asuva Pihla turbatootmisala. See on esimene kehtiva keskkonnaloaga turbatootmisala, mis on sel sajandil korrastatud. Korrastamise eesmärgiks oli taastada veerežiim ja luua eeldused soo taastumiseks. Korrastatud ala pindala on 248,5 hektarit.
Tänavune november oli hämar, soe ja sajune. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 4,6 °C, mis on pikaajalisest keskmisest tervelt 2,5 °C kõrgem ja paigutas läinud novembrikuu alates 1922. aastast soojuselt esimese kuue hulka.
2024. aastal omandasid inimtekkelised kliimamuutused uusi mõõtmeid, mille puhul paljude tagajärgede heastamine võtaks aega sadu, kui mitte tuhandeid aastaid. Seda kinnitas Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni värskeim raport, kus rõhutati ka ekstreemsetest ilmastikunähtustest tingitud mastaapseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.
17. märtsil Brüsselis toimunud ELi energeetikanõukogu istungi fookuses oli ELi energiajulgeolek, taskukohase energia tagamine ning elutähtsa energiataristu kaitse. Kliimaminister Yoko Alender kinnitas Eesti pühendumust Euroopa energiajulgeoleku tugevdamisele ning vajadust kiiremate ja koordineeritud sammude järele.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas 14. märtsil taotlusvooru, milles saab toetust küsida projektidele, mis aitavad saavutada kliima- ja energiapoliitika eesmärke ja mille põhirahastus kaetakse välisallikatest. Toetust saavad taotleda ministeeriumid ja nende hallatavad asutused, toetuse eelarve on 2,8 miljonit eurot.
EIS rahastas ligi 2 miljoni euroga andmepõhise aruandluse projekte, mis teevad ettevõtetele lihtsamaks äriprotsesside haldamise ning omavahel ja ka riigiga suhtlemise.
Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) on välja kuulutanud seitsmenda hinnangutsükli (AR7) koordineerivate juhtivautorite ja toimetajate otsingu.