Samal ajal kui rahvusvaheline teadlaskond hoiatab märgalade vähenemisega seotud keskkonnakahjust, otsustas Venemaa välja astuda märgalade kaitseks loodud Ramsari konventsioonist. Sellele eelnes Venemaa poolne märgalade hävitamine Ukrainas ning konventsiooni osaliste otsus hinnata Venemaa tekitatud keskkonnakahjusid.
Kliimaministeerium kavandab veereformi, mille eesmärk on ohjata veehinna tõusu ja tagada vajalikud investeeringud ning joogivee kvaliteet ka peale Euroopa Liidu toetuste lõppemist. Ühe aluspõhimõttena otsustas reformi juhtrühm määrata veeteenusele hinnalae, mille kohaselt vee hind ei ületaks tulevikus 2% Eesti madalaima sissetulekuga maakonna leibkonnaliikme sissetulekut. Veereformi...
Kaardilugu on toetavaks abivahendiks perioodi 2022-2027 veemajanduskavadest lühiülevaate saamisel ja tutvustab pinna- ja põhjavee seisundit ning selle seisundi parandamiseks kavandatud meetmeid.
Veemajanduskavade eesmärgiks on pinna - ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine.
Miks ja kuidas me koostame Eesti vete majandamiseks veemajanduskava? Kas ja kuidas saab igaüks veemajanduskava koostamisel osaleda? Mida tuleb teha, et elada koos üleujutustega? Arutelu MS Teams vahendusel
Vete terviseplaani ehk veemajanduskava koostamise arutelud on jõudnud järjekorras 14. aruteluni. Seekord räägitakse põhjavett mõjutavatest koormusallikatest, kuna kohe on valmimas analüüs, mis vastab küsimusele, mis põhjavett mõjutab. Lisaks tutvustatakse valminud juhendit hüdrogeoloogiliste tingimustega arvestamiseks ja reovee kohtkäitlussüsteemide ülevaadet Virumaa näitel.
2025. aasta juulis valmisid ajakohastamisel olevate veemajanduskavade alusuuringud. Ajavahemikul 23. juuli 2025–23. jaanuar 2026 toimub dokumentide avalik väljapanek. Samal ajal korraldatakse seitse avalikku arutelu eri kohtades üle Eesti, kus räägime, milline on Eesti vesi ja millised on olulised veeprobleemid.
Siia lehele koondatakse jooksvalt EELISe veekogude ruumikujudes ja tüüpides tehtud olulisemad kitsendusi mõjutavad muudatused, mis kitsenduste rakenduses veel ei kajastu, kuid mida tuleb veekogude läheduses tegutsedes jälgida.
Kuu keskmine õhutemperatuur tervikuna tuleb normi piires (norm -4,7..-0,3°C), kohati veidi kõrgem ja seda eelkõige Lääne-Eestis, mis jääb jäävaba Läänemere mõjusfääri. Sademeid on normist vähem (norm 38..61 mm), sest enamiku kuust jääme kõrgrõhkkondade mõjusfääri.