Dubais algaval ÜRO kliimakonverentsil tehakse Pariisi leppe vaheülevaade
30. novembril algab ligi 200 riigi osalusel Dubais ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte 28. kohtumine (Conference of the Parties ehk lühendatult COP).
30. novembril algab ligi 200 riigi osalusel Dubais ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte 28. kohtumine (Conference of the Parties ehk lühendatult COP).
Detsembrikuu esimene pool on tavapärasest külmem, seejärel jääb õhutemperatuur normi piiresse (norm -2,7..+1,6°C). Sademeid on normi piires (norm 38..70 mm).
Keskkonnaagentuur on Keskkonnaportaalis täiendanud looduskaitsestatistika lehte kaitstavate alade kaitsekorra ja maaomandi infoga. Statistika on esitatud kasutajasõbraliku Tableau ülevaatena, mis muudab pikad ja keerulised andmeread kergesti mõistetavaks.
Kliimaminister kinnitas perioodiks 2024–2028 uuendusraiete pindalaks riigile kuuluvas metsas 47 727 ha.
Kolmapäeval, 6. detsembril toimub Lahemaa rahvuspargis Palmse mõisa linnaserehes mitme osapoole koostöös mõttekoda “Ajaloolised hooned energiatõhususe tuules”.
Alates reedest, 1. detsembrist on võimalik soetada veebilehel kalaluba.ee kalastuskaarte 2024. aastaks. Kõige kiirem ja lihtsam viis ongi taotleda kalastuskaarti internetist. Lisaks saab saata Keskkonnaametile taotluse digiallkirjastatuna meilile @email , posti teel või ise kontorisse kohale tulla.
TÄHELEPANU! Rohke lumi on sõidutingimused keeruliseks muutnud ja teeolud on ka päeval rasked.
Keskkonnaamet saadab täna, 8. märtsil humanitaarabina Ukraina päästeteenistusele 19 sõidukit. Eesti Välisministeeriumi abil Ukrainasse jõudvate masinate turuväärtus on 185 000 eurot.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt igakuiseid kliimaülevaateid, kus teavitatakse globaalse maapinnalähedase õhutemperatuuri, maailmamere temperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutuste kohta. Kõik tulemused koostatakse...
„Kokkuvõtvalt võib öelda, et aasta 2023 oli hüdroloogias nagu Ameerika mäed. Kolm suurvett jaanuaris, veebruaris ja märtsis, kõrgveerekordid mitmes Lõuna-Eesti hüdromeetriajaamas ja lõpuks üleujutusoht Võru linnas. Kevadisele kõrgveele järgnes pikk põuaperiood ja juuni lõpuks kahanes Eesti jõgede äravool poole peale võrreldes pikaajalise keskmisega. Vihmane sügis aga toitis pinnaveevarusid...