2024. aastal omandasid inimtekkelised kliimamuutused uusi mõõtmeid, mille puhul paljude tagajärgede heastamine võtaks aega sadu, kui mitte tuhandeid aastaid. Seda kinnitas Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni värskeim raport, kus rõhutati ka ekstreemsetest ilmastikunähtustest tingitud mastaapseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.

Kahel viimasel aastal Kohtla-Järve piirkonnas korraldatud välisõhu kvaliteedi ja lõhnahäiringu uuringu tulemuste põhjal kohustab Keskkonnaamet piirkonna ettevõtteid koostama tegevuskava lõhnaainete esinemise vähendamiseks.

Viis iduettevõtet alustavad tööd metsa, mulla ja elurikkuse kiirendi põhiprogrammis, mis aitab algusjärgus ettevõtetel arendada ideed turuküpseks.

Sellest nädalast saab jälle hoida pilku Tartus RMK taimlas pesitsevate kanakullide käekäigul. Auväärne paar on naasnud eelmisel aastal ehitatud pesale ja peagi on loota esimest muna.

Kliimaministeerium on avanud kandidaatide esitamise 2025. aasta looduskaitse tunnustustele. Tunnustusi jagatakse kolmes kategoorias: Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia, Eesti looduskaitsemärk ning Noore looduskaitsja märk.

Looduskaitseliste tööde teostamise raames on avatud taotluse voor Keskkonnaameti poolt tellitud töödele, et parandada ja/või säilitada kaitstavate loodusobjektide ja kaitsealuste liikide seisundit. Keskkonnaametile taotluste esitamise tähtaeg on 2. aprill 2025.

MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkond ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit esitasid Keskkonnaametile taotlused asustada ka tänavu siseveekogudesse angerjamaime. Lähtudes kehtivast angerja majandamiskavast andis Keskkonnaamet ühekordse loa aprillis klaasangerjate asustamiseks, kuid seadis senisest rangemad nõudmised.

Riik parandab jäätmete liigiti kogumist kogu Eestis, et anda tõuge ringmajanduse arengule ning viia ellu jäätmereform. Seda eesmärki aitab saavutada kohalikele omavalitsustele mõeldud liigiti kogumise taristu toetus, mille tingimused saatis Kliimaministeerium avalikule kooskõlastamisele.