Stardib noorte rohekiirendi Negavatt!
Negavatt on 18-30 aastastele noortele suunatud rohekiirendi, mille peaauhind on 10 000 eurot oma idee elluviimiseks! Konkursi uus hooaeg avaneb 5. veebruaril 2024!
Negavatt on 18-30 aastastele noortele suunatud rohekiirendi, mille peaauhind on 10 000 eurot oma idee elluviimiseks! Konkursi uus hooaeg avaneb 5. veebruaril 2024!
Altes 4. detsembrist saab KIKist taotleda toetust erinevatele ringmajanduslikele tegevustele. 2023. aastal on ringmajanduse programmi eelarve 1 564 411 eurot ja teise vooru eelarve on üle 270 000 euro.
6. detsembril toimub Lahemaa rahvuspargis Palmse mõisa linnaserehes mitmete osapoolte koostöös mõttekoda “Ajaloolised hooned energiatõhususe tuules”. Korraldajad: Keskkonnaamet, SA Virumaa Muuseumid, ICOMOS Eesti, Kultuuriministeerium, Kliimaministeerium, Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Mõisate Ühendus, Säästva Renoveerimise Infokeskus, Eesti Vabaõhumuuseum.
Alanud on rahvahääletus, milline puu valitakse Eesti esindajaks Euroopa aasta puu 2024 konkursil. Eesti aasta puu tiitlile konkureerivad kaks väärika ajalooga tamme ja üks pühaks peetav künnapuu.
Talve jooksul on linde vaja loendada kolmel perioodil enda valitud piirkonnas ja rajal. Vaatleja peab tundma talilinde hääle ja välimuse järgi. Loenduseks tuleb valida umbes 10 km pikkune rada, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike. Loendust tuleks teha hea ilmaga ja valgel ajal. Üles tuleb märkida kõik nähtud ja kuuldud linnud, andmed sisestada vaatlusankeeti.
Talve jooksul on linde vaja loendada kolmel perioodil enda valitud piirkonnas ja rajal. Vaatleja peab tundma talilinde hääle ja välimuse järgi. Loenduseks tuleb valida umbes 10 km pikkune rada, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike. Loendust tuleks teha hea ilmaga ja valgel ajal. Üles tuleb märkida kõik nähtud ja kuuldud linnud, andmed sisestada vaatlusankeeti.
Talve jooksul on linde vaja loendada kolmel perioodil enda valitud piirkonnas ja rajal. Vaatleja peab tundma talilinde hääle ja välimuse järgi. Loenduseks tuleb valida umbes 10 km pikkune rada, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike. Loendust tuleks teha hea ilmaga ja valgel ajal. Üles tuleb märkida kõik nähtud ja kuuldud linnud, andmed sisestada vaatlusankeeti.
Millises linnas me tahame elada? Milleks on linnas loodust vaja? Kas linn asub looduses või loodus linnas? Uuel näitusel kutsume kaasa mõtisklema just nendel küsimustel. Vastuseid saab otsida Eesti Loodusmuuseumi ajutisel näitusel Puudega linn.
Kalade rändetakistuste teemaline loodusõhtu, mille eesmärk on lahti mõtestada, kuidas paisud ja muud rändetakistused mõjutavad kalastiku seisundit vooluveekogudes ning kuidas võib takistuste eemaldamine jõe-elustikku mõjutada.