Vestlusõhtu vabatahtlikust seirest
Eesti Loodus ja Eesti loodusuurijate selts kutsuvad vestlusõhtule loomaökoloogi ja looduskaitsja Christel Rose Bachmanniga.
Eesti Loodus ja Eesti loodusuurijate selts kutsuvad vestlusõhtule loomaökoloogi ja looduskaitsja Christel Rose Bachmanniga.
Ajakiri Eesti Loodus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad kolmapäeval, 4. veebruaril kell 17 vestlusõhtule, kus Tartu ülikooli zooloogid Tuul Sepp, Auli Veske ja Marko Mägi võtavad jutuks unilaste hulka kuuluva lagritsa ( Eliomys quercinus).
Ajakiri Eesti Loodus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad vestlusõhtule, kus tuleb jutuks tänapäeval üsna uudne uurimismeetod: keskkonna-DNA.
Ajakiri Eesti Loodus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad vestlusõhtule, kus Tartu ülikooli terioloogia õppetooli teadur Maris Hindrikson räägib hübridiseerumisest koera ( Canis) perekonnas meil ja mujal.
Töö käsitleb Eesti pinnaveekogumite vesikonnatunnuste analüüsi ning moodustab olulise alusuuringu veemajanduskavade koostamisel aastateks 2028–2033.
Selleks, et tagada meie veekogude hea seisund ning näitajad, koostatakse iga kuue aasta tagant veemajanduskavad. Need võimaldavad riigi tasandil teha teadlikke otsuseid ja pikaajalist planeerimist.
Selleks, et tagada meie veekogude hea seisund ning näitajad, koostatakse iga kuue aasta tagant veemajanduskavad. Need võimaldavad riigi tasandil teha teadlikke otsuseid ja pikaajalist planeerimist.
Täna tehti Tallinnas Uue turu platsil teatavaks loodusfotokonkursi Vereta jaht parimate tööde autorid. Parimaid töid ja teisi looduses saadud ägedaid tabamusi saab seal samas avatud näitusel uudistada 28. septembrini.
Samal ajal kui rahvusvaheline teadlaskond hoiatab märgalade vähenemisega seotud keskkonnakahjust, otsustas Venemaa välja astuda märgalade kaitseks loodud Ramsari konventsioonist. Sellele eelnes Venemaa poolne märgalade hävitamine Ukrainas ning konventsiooni osaliste otsus hinnata Venemaa tekitatud keskkonnakahjusid.
Kliimaministeerium kavandab veereformi, mille eesmärk on ohjata veehinna tõusu ja tagada vajalikud investeeringud ning joogivee kvaliteet ka peale Euroopa Liidu toetuste lõppemist. Ühe aluspõhimõttena otsustas reformi juhtrühm määrata veeteenusele hinnalae, mille kohaselt vee hind ei ületaks tulevikus 2% Eesti madalaima sissetulekuga maakonna leibkonnaliikme sissetulekut. Veereformi...