Vete terviseplaan
Veemajanduskava ehk vete terviseplaani eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine.
Veemajanduskava ehk vete terviseplaani eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine.
Uue perioodi (2028-2033) veemajanduskavad ehk vete terviseplaanid ja nende esmased dokumendid on valmis. Nüüd soovime valitud teemad konkreetsete näidete abil ühiselt läbi arutleda.
14. mail kell 13-15 toimub infopäev, kus seekord räägitakse millest koosneb vete seisundi hinnang – kust tulevad andmed, kes hindab ja kus näeb tulemusi.
Ajakiri Eesti Loodus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad vestlusõhtule, kus tuleb jutuks tänapäeval üsna uudne uurimismeetod: keskkonna-DNA.
Ajakiri Eesti Loodus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad vestlusõhtule, kus Tartu ülikooli terioloogia õppetooli teadur Maris Hindrikson räägib hübridiseerumisest koera ( Canis) perekonnas meil ja mujal.
Selleks, et tagada meie veekogude hea seisund ning näitajad, koostatakse iga kuue aasta tagant veemajanduskavad. Need võimaldavad riigi tasandil teha teadlikke otsuseid ja pikaajalist planeerimist.
Selleks, et tagada meie veekogude hea seisund ning näitajad, koostatakse iga kuue aasta tagant veemajanduskavad. Need võimaldavad riigi tasandil teha teadlikke otsuseid ja pikaajalist planeerimist.
Täna tehti Tallinnas Uue turu platsil teatavaks loodusfotokonkursi Vereta jaht parimate tööde autorid. Parimaid töid ja teisi looduses saadud ägedaid tabamusi saab seal samas avatud näitusel uudistada 28. septembrini.
Samal ajal kui rahvusvaheline teadlaskond hoiatab märgalade vähenemisega seotud keskkonnakahjust, otsustas Venemaa välja astuda märgalade kaitseks loodud Ramsari konventsioonist. Sellele eelnes Venemaa poolne märgalade hävitamine Ukrainas ning konventsiooni osaliste otsus hinnata Venemaa tekitatud keskkonnakahjusid.
Kliimaministeerium kavandab veereformi, mille eesmärk on ohjata veehinna tõusu ja tagada vajalikud investeeringud ning joogivee kvaliteet ka peale Euroopa Liidu toetuste lõppemist. Ühe aluspõhimõttena otsustas reformi juhtrühm määrata veeteenusele hinnalae, mille kohaselt vee hind ei ületaks tulevikus 2% Eesti madalaima sissetulekuga maakonna leibkonnaliikme sissetulekut. Veereformi...