Juunikuu ilmaprognoos 2026
Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb keskmisest kõrgem (norm 13,5..15,9°C). Sademeid on normi piires, paiguti vähem (norm 47..88 mm).
Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb keskmisest kõrgem (norm 13,5..15,9°C). Sademeid on normi piires, paiguti vähem (norm 47..88 mm).
Kevadel Eestit läbinud haneliste massiline kevadränne on selleks aastaks lõppenud. Tänavu teatasid põllumehed Keskkonnaametile rändlindude tekitatud kahjustustest ligi 2000 hektari ulatuses. Sellel kevadel kütiti külvatud kultuuriga põllumassiividel heidutuse eesmärgil 224 hanelist.
Iga päev keskendub põhiteemale: ruum, tehnoloogia ja keskkond, hõlmates selliseid teemasid nagu linna- ja merealane planeerimine, tehisintellektil põhinevad süsteemid, säästev ehitus ja kliimatõhusus.
Nahkhiirte vabatahtliku seire eesmärgiks on liikide leviku täpsustamine ning pikemas perspektiivis tavalisemate liikide arvukuse trendi ja leviku muutuste jälgimine.
Täna alustab Keskkonnaamet taas Peipsi järve vanadest võrkudest puhastamist ehk tragimist. Tragimistöid tehakse sel nädalal 3.-4. juunil ning järgmisel nädalal 9.-10 juunil.
Keskkonnaagentuuri eestvedamisel kogunes täna esmakordselt Suurkiskjate Seire Nõukogu, mille eesmärk on koondada erinevate osapoolte kompetents tagamaks seireandmete parem kvaliteet ning seeläbi teaduspõhisemate otsuste tegemine Eesti suurkiskjate kaitseks ja ohjamiseks.
2026. aasta kevad jagas soojuselt kolmandat kohta, ületades pikaajalist keskmist (1991-2020) 1,6 °C võrra.
Maikuuga sai läbi viimane meteoroloogiline kevadkuu ja aeg on teha kokkuvõtteid. Valmis ülevaade Eesti meteoroloogilisest kevadest, kus vaatame otsa kevadkuude ehk märtsi, aprilli ja mai ilmanäitajatele.
Mai lõpuks on Keskkonnaameti järelevalveinspektorid pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud ligi 3000 maaüksusel ning pooleteise kuu jooksul peatanud kokku 13 raiet, sealhulgas kaks raiet kaitsealadel ja viis raiet linnurohketes metsades.
RMK on aastatepikkuse teadus- ja arendustööga metsaseemnemajanduses jõudmas lähiaastatel esimeste kõrgema astme seemlate rajamiseni. See loob vundamendi metsadele, mis on vastupidavamad haigustele ja kliimamuutustele, kasvavad kiiremini ning annavad hektari kohta rohkem kvaliteetset puitu.