Roheülemineku indeks võrdleb 27 Euroopa Liidu riigi ning Norra ja Suurbritannia keskkonnahoidlikku arengut seitsme valdkonna 28 põhinäitaja alusel.  Visualiseeritud on 2024.a tulemus ning muutus on näidatud võrreldes 2022. aasta tulemusega. Täpsem metoodika on leitav siit. 

Mõõdik kirjeldab Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ) määratletud üleeuroopaliselt ohustatud ja haruldaste elupaigatüübid, mille säilimise ja soodsa seisundi peavad liikmesriigid tagama (Natura 2000 alad). Natura 2000 on maailma suurim kaitsealade koordineeritud võrgustik. Liikmesriigid esitavad aruande liikide ja elupaikade seisundi kohta iga kuue aasta järel. Eesti on esitanud neli aruannet; viimane hõlmas perioodi 2019–2024 ning käsitles 60 elupaigatüübi seisundit.

*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Vale suund" määrati viimase hindamisperioodi suuna alusel.

*Viimase hindamisperioodi Euroopa Liidu andmed ei ole veel avaldatud.

Mittemajandatavaks metsaks (inglise keeles "forest not available for wood supply") loetakse statistilise metsainventuuris (SMI) metsamaad, kus kogu majandustegevus puidu saamise eesmärgil on keelatud. Mittemajandatava metsamaa pindala ja osakaal näitavad: (1) aktiivsest majandustegevusest väljas oleva metsamaa osatähtsust ja (2) metsamaa osakaalu, kus elurikkuse kaitse on peamiseks metsa kasutamise eesmärgiks. SMI kohta loe edasi siit.

Üldlämmastiku ja üldfosfori koormuste hinnangud põhinevad Eesti riiklikul seireprogrammil ja ettevõtete veekasutuse aastaaruandluse andmetel ning hinnangud järgivad HELCOM PLC-Water juhiseid ja on teostatud EstModeli seirepõhiste koormushinnangute rakendusega.

Liikide punane nimestik (punane raamat) on raamistik liikide klassifitseerimiseks nende ohustatuse alusel. Selle eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide väljasuremise riskidest piirkonnas ja seda põhjustavatest ohtudest. Nimestik on aluseks liikide kaitse korraldamisel ja kaitsemeetmete kavandamisel.

Pinnavesi hõlmab kogu maapinnal seisvat või voolavat maismaavett ning ranniku- ja territoriaalmerd. Eesti pinnaveekogud on jaotatud 744-ks eristuvaks veekogumiks – 635 vooluveekogumit (jõed, ojad, kraavid, kanalid), 93 seisuveekogumit (looduslikud ja tehisjärved) ning 16 rannikuveekogumit. Pinnaveekogumite koondseisund määratakse ökoloogilise seisundi (näiteks kalastik, suurtaimed, suurselgrootud) ja keemilise seisundi (näiteks raskmetallid ja pestitsiidid) alusel, arvestades halvemat tulemust.

Mõõdik kirjeldab eriti peente osakeste (PM_2,5) aastakeskmiste kontsentratsioonide mediaanväärtust, mis on arvutatud riigi õhukvaliteedi seirejaamade andmete põhjal. 

Üleujutusohuga riskipiirkonnad on alad, kus üleujutused on varem korduvalt toimunud või kus tulevikus võib olla üleujutusest märkimisväärne kahju. Nende määramisel kasutati infot varasematest üleujutustest, hinnati võimalikke tagajärgi ja arvestati seniseid otsuseid. Riskipiirkondade teadmine on oluline, et planeerida õiged ennetus- ja maandamistegevused ning vähendada kahjusid.

Energeetikasektori KHG heide hõlmab elektri ja soojuse tootmist ning energiavõrkude käitamisel tekkivaid kasvuhoonegaase. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina ( CO₂-ekv). Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest.