2025. aasta oli eriliselt soe. Päikesepaistelisi tunde oli normist veidi vähem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist pisut enam.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel...

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel...

Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse (C3S) kinnitusel on 2024. aasta globaalselt kõige soojem aasta mõõtmiste ajaloos ja esimene kalendriaasta, mil maakera keskmine temperatuur ületas rohkem kui 1,5 °C võrra tööstuseelset keskmist. Euroopa Komisjoni nimel pakub Copernicuse kliimamuutuste seire teenust Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), mille teadlased jälgivad kliima...

Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse (C3S) kinnitusel on 2024. aasta globaalselt kõige soojem aasta mõõtmiste ajaloos ja esimene kalendriaasta, mil maakera keskmine temperatuur ületas rohkem kui 1,5 °C võrra tööstuseelset keskmist. Euroopa Komisjoni nimel pakub Copernicuse kliimamuutuste seire teenust Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), mille teadlased jälgivad kliima...

2024. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 558 245 m3/d, mida on 49 084 m3/d võrra vähem kui 2023. aastal. Eesti erinevatest kaevandustest ja karjääridest pumbati põhjavett koguses 426 941 m3/d, mis moodustab ca 79 % kogu riigi põhjaveevõtust.

2023. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 607 777 m3/d, mida on 41 380 m3/d võrra vähem kui 2022. aastal. Põhjaveevõtu vähenemine tuli põhiliselt kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud põhjavee arvelt. Kokku juhiti põhjavett ära 479 269 m3/d, mis moodustab ca 79% kogu riigi põhjaveevõtust.

2023. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 607 777 m3/d, mida on 41 380 m3/d võrra vähem kui 2022. aastal. Põhjaveevõtu vähenemine tuli põhiliselt kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud põhjavee arvelt. Kokku juhiti põhjavett ära 479 269 m3/d, mis moodustab ca 79% kogu riigi põhjaveevõtust.

Uuenduste eesmärk on muuta register kasutajale kiiremaks ja turvalisemaks. Metsaregistrit tehniliste ümberkorraldustööde tegemise ajal 02.05 - 03.05. kasutada ja metsateatiseid esitada ei saa.

Alates 2. detsembrist on võimalik soetada veebilehel kalaluba.ee kalastuskaarte 2025. aastaks. Internetis kalastuskaardi taotlemine on kõige kiirem ja lihtsam viis. Lisaks saab saata Keskkonnaametile taotluse digiallkirjastatuna meilile @email, posti teel või ise kontorisse kohale tulla.