Elamute ja mitteelamute energiatarve kajastab hoonete lõppenergia tarbimist aastas (TWh), hõlmates kodumajapidamiste ning teenindus- ja avaliku sektori hoonete energiakasutust.

Keskkonnajuhtimissüsteemidega kaetud ettevõtete arv annab mõõdikuna ülevaate sellest, kui laialdaselt rakendavad ettevõtted Eestis ISO 14001 ja EMAS keskkonnajuhtimissüsteeme. Keskkonnajuhtimissüsteem kujutab endast organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju hindamist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist.

Toidujäätmete teke elaniku kohta näitab, kui suur kogus toiduaineid muutub jäätmeteks ühe elaniku kohta aasta jooksul. Mõõdik hõlmab toidujäätmeid, mis tekivad toidutarneahela eri etappides, sealhulgas esmatootmises, toidutööstuses ning tarbimises (kaubanduses, toitlustuses ja kodumajapidamistes). Mõõdik esitatakse kilogrammides elaniku kohta aastas (kg/elanik/a).

*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Ebaselge suund" määrati kolme aasta andmete põhjal.

Hoonete sektorisse on arvestuses hooned, millel on hoone sisene küttelahendus. Kaugküttega köetavate hoonete heitkogused kajastuvad energeetikasektoris soojusmajanduse all. Alakategooriasse "hooned" kuuluvad äri- ja avaliku sektori hooned, millel on oma katlamaja. Alakategooriasse "kodumajapidamised" on koondatud  elamute kütmisest tulenevad heitkogused. Alakategooriasse "F-gaasid" raporteeritakse paiksete kliimaseadmete ja gaasipõhiste tulekustutussüsteemide heited. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv).

Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.

Sissetulek hõlmab lisaks palgatulule ka tulu ettevõtlusest ja maa ning muu vara rendist, samuti teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis), omanditulu, tulumaksu juurde- ja tagasimakseid ning sotsiaalseid toetusi, näiteks vanaduspension, lapsetoetus ja muud. Leibkonna netosissetuleku puhul on maha arvatud kõik riiklikud maksud ja teistele leibkondadele tehtud maksed. 

Pikaajalise töötuse määr  on pikaajaliste (12 kuud või kauem tööd otsinud) töötute osatähtsus tööjõus. Töötu – 15–74-aastane isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu töölt ajutiselt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd. Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).

Energiakulutuste osatähtsus kodumajapidamiste kogukulutustes näitab, kui suure osa kodumajapidamiste kogukulutustest moodustavad Eestis keskmiselt kulutused energiale, sh elektri- ja soojusenergiale, gaasile, vedel- ja tahkekütustele ning isiklike transpordivahendite kütustele. Näitaja põhineb kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste arvestusel ning väljendab energiakulutuste suhtelist osakaalu kodumajapidamiste eelarves. Näitajat kasutatakse kodumajapidamiste energiakulude koormuse ja selle muutuse hindamiseks ajas, sealhulgas kestliku arenguga kaasnevate energiasüsteemi ja hinnamuutuste sotsiaalse mõju jälgimiseks.

Tööhõive määr on hõivatute osatähtsus rahvastikus (15-74 a). Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse tõttu. NB! Metoodikamuutuse tõttu on aastate 2018–2021 andmetes alahinnatud nende vanemapuhkusel viibivate emade osakaal, kellel on olemas töökoht, kust ajutiselt puudutakse. Seetõttu tuleb 0–2-aastaste lastega naiste hõivenäitajate ajalises võrdluses arvestada alates 2022. aastast aegrea katkestusega.

Mõõdik kirjeldab Eesti maismaaökosüsteemide ökoloogilist seisundit nelja peamise ökosüsteemitüübi (soo, mets, põld, niit) lõikes. ELME metoodikal põhinevalt kaardistatakse ökosüsteemid ülepinnaliselt, hõlmates kogu maismaa pindala. Mõõdik arvestab nii kõrge kui ka madalama elurikkusega alasid ning annab tervikliku ülevaate maismaaökosüsteemide seisundist Eestis.

Eesti põllumajandussektori kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus arvestab loomakasvatuse, maaharimise (põllumajandus: peamiselt lämmastik- ja orgaaniliste väetiste kasutus, turvasmuldadel olevate põllumaade harimisest ja taimejäänustest), maaharimise (LULUCF: seotud mulla süsinikusisalduste muutusega) ja põllumajandussektoris kasutatavate kütuste heiteid.  Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO₂-ekv).

Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.