Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on lubatud suurema alammõõduga püüda nii haugi kui ahvenat.

Keskkonnaamet on nõudnud Paljassaare sadama kõrval paiknevalt naftaterminalilt ja õlijäätmete käitlejalt täiendavate meetmete rakendamist, mis aitaksid tegevusest tekkivat lõhna vähendada. Alanud aasta kontrollkäigul fikseerisid Keskkonnaameti inspektorid, et ettevõte Green Marine ei ole täitnud ameti lisanõudmisi lõhnahäiringu vähendamiseks, mis andis aluse väärteomenetluse alustamiseks.

Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakond koostas juba üheksandat aastat järjest kokkuvõtliku teabelehe aasta tegijatest looduses, keda keskkonnaorganisatsioonid tänavu esile tõsta soovivad.

Avalikuse tähelepanu on pälvinud juhtum, kus osa Eesti järvedesse asustatud angerjamaime hukkus. Kuna juhtunu põhjuste üle levis mitmeid spekulatsioone, jagas Eesti Maaülikool oma kodulehel kalateadlaste Arvo Tuvikese ja Paul Teesalu kommentaari angerjamaimude asustamise kohta.

Keskkonnaameti peadirektor esitas täna riigikogu keskkonnakomisjonile põhjendused, miks muuta klaasangerjate ümberasustamiseks lubade andmise tingimused edaspidi märksa rangemaks või kaaluda kahtluste korral lubadest keeldumist.

2023. aasta ilm kinkis meile nii rekordiliselt soojasid kui ka päikesepaistelisi kuid ning maksimaalsel hulgal keskmiste õhutemperatuuridega päevi. Aasta kujunes ilmastiku poolest isepäiseks ja vastuoluliseks, pakkudes nii üleujutusi kui põuda, vihmasadusid kui päikesepaistet ning eriliselt pikka klimaatilist suve.

Maakera temperatuurid kerkisid 2023. aastal erakordselt kõrgele. Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), jälgis aasta jooksul kliima võtmenäitajaid. Muu hulgas teatati rekordeid purustavatest ilmastikuoludest, nagu mõõteajaloo kõige soojem kuu ja maakera ööpäevaste keskmiste...

Projekti eesmärk on maandada Eesti riskipiirkondades üleujutustest tingitud võimalikke kahjulikke tagajärgi ning tõsta üleujutusohuga seonduvat teadlikkust ja tegutsemispädevust.

2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24 390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005–2022 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli 2023. aastal äikest kümnendiku võrra rohkem.