22. mail tähistame rahvusvahelist elurikkuse päeva! Hea aeg vaadata üle 2025. aasta eluslooduse seire põnevamad tähelepanekud.
Eesti Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega on valinud 2025. aasta loomaks põdra (Alces alces). Viimase sajandi jooksul on põdra arvukuses leidnud aset kolossaalsed muutused.
Eesti Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega on valinud 2025. aasta loomaks põdra (Alces alces). Viimase sajandi jooksul on põdra arvukuses leidnud aset kolossaalsed muutused.
Keskkonnaagentuur koostab iga-aastaselt vee-erikasutusluba omavate ettevõtete aastaaruandega esitatud informatsiooni põhjal koondülevaate, kust leiab infot nii veevõtu, -kasutuse, -heite kui ka reostuskoormuse kohta.
Üleujutus ei küsi luba – kas oleme selleks valmis?
2025. aasta suvel testis Keskkonnaagentuur Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames uudset lahendust riiklikus elustiku seires – keskkonna DNA ehk eDNA põhist lähenemist. Metoodikat testisime seal, kus andmeid paistis nappivat, et katta lisaks ka mõningaid andmelünki.
Eesti põldudel ja metsades jälgitakse regulaarselt, mis toimub meie muldadega. Viimase ligi 20 aasta jooksul on uuritud mullaseire raames 30 põllumulla seireala üle Eesti – et teada saada, kui puhtad on meie mullad ja kas sinna on hakanud kogunema ohtlikke aineid.
Mereseire eesmärgiks on saavutada või säilitada merekeskkonna hea seisund ja tagada veeorganismidele soodsate tingimustega toimiv mereökosüsteem.
Iga-aastase jäätmearuandluse raames kogume ettevõtetelt teavet jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmemajanduse korraldamiseks ja arendamiseks. Samuti on ülevaade jäätmete tekkest ja kasutamisest oluline osa keskkonnateadlikkuse tõstmisel.
Iga-aastase jäätmearuandluse raames kogume ettevõtetelt teavet jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmemajanduse korraldamiseks ja arendamiseks. Samuti on ülevaade jäätmete tekkest ja kasutamisest oluline osa keskkonnateadlikkuse tõstmisel.