Keskkonnaagentuuri blogis selgitame lühidalt miks ja kuidas ühte või teist metoodikat täpsemalt kasutada, et saada numbriline ülevaade metsamaast ja sh kaitsealusest pinnast.
Keskkonnaagentuuri blogis selgitame lühidalt miks ja kuidas ühte või teist metoodikat täpsemalt kasutada, et saada numbriline ülevaade metsamaast ja sh kaitsealusest pinnast.
Keskkonnaagentuuri blogis selgitame lühidalt miks ja kuidas ühte või teist metoodikat täpsemalt kasutada, et saada numbriline ülevaade metsamaast ja sh kaitsealusest pinnast.
Juba kuuendat aastat järjest kutsus Keskkonnaagentuur kevade alguses vabatahtlikke osa saama igakevadisest kahepaiksete pulmatrallist. Seire perioodil kevade algusest juuni lõpuni esitati kokku 250 vaatlust seitsmest erinevast liigist.
Juba kuuendat aastat järjest kutsus Keskkonnaagentuur kevade alguses vabatahtlikke osa saama igakevadisest kahepaiksete pulmatrallist. Seire perioodil kevade algusest juuni lõpuni esitati kokku 250 vaatlust seitsmest erinevast liigist.
Keskkonnaagentuur on avaldanud värske keskkonnaülevaate peatüki megatrendid. Megatrendid on ulatuslikud ja aeglaselt kujunevad muutused, mis kord juurdununa avaldavad sügavat ja pikaajalist mõju erinevatele inimtegevustele, protsessidele ja arusaamadele. Need on juba praegu jälgitavad ning kujundavad oluliselt nii inimeste, riikide kui ka regioonide ja osalt ka kogu maailma tulevikku.
Aprilli keskel toimus Šveitsi-Eesti koostööprogrammi juhtrühma visiit Saaremaale, kus tutvuti elurikkuse toetusmeetme praktiliste tegevustega alates ulukiseirest ja soo taastamisest kuni kahepaiksete loenduse ja liigikaitse projektideni. Kohapealne koostöö lõi väärtusliku võimaluse jagada kogemusi, õppida kolleegidelt ning ühiselt mõtestada tuleviku sihte teaduspõhise looduskaitse tugevdamiseks...
Juunikuu oli Eestis tavapärasest sajusem ja päikesevaesem, temperatuur püsis normi lähedal. Sademete hulk oli 50% üle keskmise ning jõgede ja järvede veetasemed tõusid märgatavalt. Päikesepaistet jagus kuu jooksul 15% vähem kui tavaliselt.
Juuli algas tormiselt ja lõppes kuumalt. Eesti keskmine õhutemperatuur möödunud kuul oli 19,2 °C, mis on 1,4 °C normist kõrgem. Alates 1922. aastast on juuli veel soojem olnud 14 aastal. Eriliselt soojaks kujunes kuu viimane kolmandik, kui Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,4 °C (norm 18,4 °C), alates 1922. aastast on see soojuselt 6. koht.
2025. aasta esimene kuu kulges talvele ebatüüpiliselt soojalt, väga sajuselt ja sombuselt. Keskmine õhutemperatuur oli 0,9 kraadi ehk 4 kraadi normist soojem (norm -3,1 kraadi). Alates 1922. aastast on see soojuselt 4. kohal ja alates 1991. aastast 2. kohal.