Aprillist saab taotleda toetust Euroopa Liidu ökomärgise ja keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi EMAS sertifikaatide ettevalmistamiseks ja taotlemiseks.
Kliimaministeerium uuendas üleujutuste riskide hinnangut. Analüüsi tulemuste põhjal lisandub 17 uut riskipiirkonda, mis on üleujutustele haavatavad ja võivad tulevikus suurvee tõttu kahju saada.
Eesti kodumajapidamised viskasid 2023. aastal ära 107 334 tonni toitu, mis on üle 22% rohkem kui 2022. aastal. Toiduraiskamise kasv toimub ajal, mil Eesti ja kogu Euroopa Liit on võtnud suuna jäätmetekke vähendamisele ning ringmajanduse tugevdamisele.
Toidujäätmete teke elaniku kohta näitab, kui suur kogus toiduaineid muutub jäätmeteks ühe elaniku kohta aasta jooksul. Mõõdik hõlmab toidujäätmeid, mis tekivad toidutarneahela eri etappides, sealhulgas esmatootmises, toidutööstuses ning tarbimises (kaubanduses, toitlustuses ja kodumajapidamistes). Mõõdik esitatakse kilogrammides elaniku kohta aastas (kg/elanik/a).
*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Ebaselge suund" määrati kolme aasta andmete põhjal.
Üldlämmastiku ja üldfosfori koormuste hinnangud põhinevad Eesti riiklikul seireprogrammil ja ettevõtete veekasutuse aastaaruandluse andmetel ning hinnangud järgivad HELCOM PLC-Water juhiseid ja on teostatud EstModeli seirepõhiste koormushinnangute rakendusega.
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi tolmeldamisökoloogia töörühm korraldab koostöös maastike elurikkuse töörühma, Tallinna Botaanikaaia ning Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaiaga konverentsi, millel valdkonna juhtivad teadlased ja praktikud Tartu Ülikoolist, Eesti Maaülikoolist ning Maaelu Teadmuskeskusest räägivad nii rahvusvahelistest kui ka Eestile keskenduvatest...
RMK armastatud looduskaamerate hulgas on nüüd ebapärlikarbi kaamera, mis näitab hävimisohus liigi elu oma kodujões. Kaamera aitab tutvustada haruldaste jõekarpide elu-olu laiemale avalikkusele.
Tööhõive määr on hõivatute osatähtsus rahvastikus (15-74 a). Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse tõttu. NB! Metoodikamuutuse tõttu on aastate 2018–2021 andmetes alahinnatud nende vanemapuhkusel viibivate emade osakaal, kellel on olemas töökoht, kust ajutiselt puudutakse. Seetõttu tuleb 0–2-aastaste lastega naiste hõivenäitajate ajalises võrdluses arvestada alates 2022. aastast aegrea katkestusega.
Riigikontrolli avaldatud järelaudit loodusväärtuste kaitsmise korraldamisest käsitleb muu hulgas Rail Balticu hüvitusaladel toimunud soovimatuid raieid eelmise aasta jaanuaris. Probleemi tuvastamise järel sai see teema 2024. aasta märtsis kliimaministeeriumi, keskkonnaameti ja RMK koostöös lahenduse.