Blogis: Seiklusrikas praktika Keskkonnaagentuuris
Liisa Veskimäe räägib oma praktikast Keskkonnaagentuuris.
Liisa Veskimäe räägib oma praktikast Keskkonnaagentuuris.
Liisa Veskimäe räägib oma praktikast Keskkonnaagentuuris.
2025. aasta suvel läbisin oma erialase praktika Keskkonnaagentuuri kliimaosakonnas. Praktikale läksin sooviga kogeda päris töökeskkonda ja näha, kuidas kliimaga seotud töö tegelikult käib ning õppida juurde oskusi, mida loengusaalist ei saa.
Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul Keskkonnaportaalis ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames on viimati ilmunud ülevaade teemal energeetika ja keskkond.
Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul Keskkonnaportaalis ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames on viimati ilmunud ülevaade teemal energeetika ja keskkond.
Põder on Eesti suurim imetaja ja temaga liikluses kokkupõrkel kaasnevad tõenäoliselt kõige suuremad varalised kahjud ning inimvigastuste tekkimise ja hukkumise oht on suurem kui teiste ulukite puhul. Nii on ta oluline rohevõrgustiku mudelliik, kelle liikumisteede paiknemisega tuleb arvestada transpordi kui ka elamualade ja tööstusparkide arenduste planeerimisel.
Pakaseline kõrgrõhkkond tõi 15. veebruari ööl Tallinnas Õismäel kaasa kõrge PM2.5 taseme, kui eriti peente osakeste kontsentratsioon küündis 38 µg/m³-ni ehk pea kahekordseks võrreldes seniste veebruarikuu tippudega.
Novembrikuu Eesti keskmine õhutemperatuur oli 4,3 kraadi, mis on 2,2 kraadi normist kõrgem. Maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti 5. novembril Kundas 12,4 kraadi. Õhutemperatuuri miinimum oli sama number, ainult, et miinuspoole peal. Minimaalne õhutemperatuur mõõdeti 19. novembril Väike-Maarjas ja 27. novembril Jõhvis.
Värskelt on ilmunud kaks ülevaadet, mis käsitlevad metsade netojuurdekasvu ja raiemahtu ning nende suhet. Mõlemad allikad toovad Eesti kohta esile asjaolu, et raiemaht/puidu varumine on ületanud netojuurdekasvu.
Möödunud aasta kevadel möödus 25 aastat ajast, kui Eestis alustati statistilise metsainventuuri (SMI) välitöödega. SMI ühe mõõteperioodi pikkus on viis aastat ja kuigi traktivõrku on perioodide lõikes muudetud, proovitükkide ja traktide arvu suurendatud, siis SMI esimese perioodi (1999–2003) alaliste proovitükkide asukohad on jäänud muutumatuks.