Keskkonnaministeerium analüüsib võimalust kehtestada määrus, mis käsitleb ehitus- ja lammutusjäätmete tekkekohal sortimise ja liigiti kogumise nõudeid.
Septembri lõpus paigaldati Keila jõe luhaalal kahepaiksetele tõkked, aidates konnadel ohutult liikuda ja tõstes nad piiratava ala seest välja. Rail Baltica Rapla II põhitrassilõigule rajatud spetsiaalsed konnatõkked aitavad kahepaikseid nende liikumisteel tulevikus kaitsta.
Sortimisuuringu eesmärk oli erinevates Eesti piirkondades tekkivate segaolmejäätmete, liigiti kogutud paber- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise analüüsimine.
Eesti ainus väga heas ökoloogilises seisundis veekogum ehk terve jõgi on Lemmjõgi_2 (Lemmjõgi Hüpassaare ojast suudmeni). Soomaa rahvuspargis Viljandimaal asuval jõel puudub oluline inimmõju ning seda ümbritsevad vaid sood, metsad ja teised jõed.
Eesti ainus väga heas ökoloogilises seisundis veekogum ehk terve jõgi on Lemmjõgi_2 (Lemmjõgi Hüpassaare ojast suudmeni). Soomaa rahvuspargis Viljandimaal asuval jõel puudub oluline inimmõju ning seda ümbritsevad vaid sood, metsad ja teised jõed.
Selle aasta vältel avaldatava keskkonnaülevaate kolmandas osas keskendusime jäätmete ja ringmajanduse valdkonnale. Ülevaatesse on koondatud teave valdkondade seisundist, põhilistest surveallikatest, mõjudest ning olulisematest eesmärkidest.
Selle aasta vältel avaldatava keskkonnaülevaate kolmandas osas keskendusime jäätmete ja ringmajanduse valdkonnale. Ülevaatesse on koondatud teave valdkondade seisundist, põhilistest surveallikatest, mõjudest ning olulisematest eesmärkidest.
Eesti-Soome ühine LIFE projekt „Läänemere rannikuelupaikade võrgustiku taastamine“ on lõpusirgel. Projekti käigus sai Eestis taastatud ligi 180 hektarit looduskooslusi. 22. augustil toimus Viinistus Ranniku LIFE projekti Eesti lõpuseminar, kus tutvustati projekti eestipoolseid tulemusi.
Keskkonnaagentuur hakkab analüüsima teiste riikide kogemusi tuulikujäätmetega tegelemisel. Ehkki Eestis kehtivates seadustes on jäätmeks saanud tuulikute käitlemise raamistik paigas, kogutakse teadmisi, kuidas praktikas ringlussevõttu paremini korraldada.
Eesti vetes on pea 700 laevavrakki, millest 55 on hinnatud keskkonnaohtlikuks – st nad on reostusohtlikud, kaetud kummitusvõrkudega või on erinevate lõhkekehadega pardal. Keskkonnainvesteeringute Keskus ning Politsei- ja Piirivalveamet tegid koostöös allveeuuringud kolmele kõige ohtlikumale vrakile.