Blogis: 2025 aasta loom – põder
Eesti Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega on valinud 2025. aasta loomaks põdra (Alces alces). Viimase sajandi jooksul on põdra arvukuses leidnud aset kolossaalsed muutused.
Eesti Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega on valinud 2025. aasta loomaks põdra (Alces alces). Viimase sajandi jooksul on põdra arvukuses leidnud aset kolossaalsed muutused.
Täna, 14. jaanuaril avas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetuse vee-ettevõtetele, et muuta reoveepuhastuse protsess energiatõhusamaks ning aidata kaasa elanikkonnale taskukohaste hindadega ühiskanalisatsiooniteenuste pakkumisele. Toetust saab küsida energiaauditite koostamiseks ja ajakohastamiseks ning reovee puhastusprotsesside optimeerimiseks.
Keskkonnaagentuur on avaldanud värske keskkonnaülevaate peatüki välisõhk. Välisõhu kvaliteedi paranemine viimase kümnendi jooksul on olnud märkimisväärne, vähendatud on enamike saasteainete taset. Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega.
Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.
Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib hetkeseisuga küttida 103 looma. Algselt oli see number 90, aga tänu andmete täpsustumisele, andis Keskkonnaamet loa küttida sellele lisaks Pärnu-Viljandi ohjamisalal 8 hunti ja Ida-Viru ohjamisalal 5 hunti.
Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.
Tänasest jõustunud Euroopa Liidu uuendatud asulareovee puhastamise direktiivi järgi karmistuvad lähiaastatel reoveepuhastite puhastusnõuded, seirenõuded, suureneb ühiskanalisatsiooniga liitunute hulk ning reoveepuhastussektor liigub energianeutraalsuse suunas.
Tallinna Ringkonnakohus rahuldas Keskkonnaameti määruskaebuse ning tühistas Tallinna Halduskohtu 3. detsembril tehtud määruse, millega peatati hundijaht kohtumenetluse ajaks.
Merendussektori kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks liidetakse valdkond Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga. Viimane on end energiatootmises ja tööstuses tõestanud efektiivse heitkoguste vähendamise vahendina.
Keskkonnaagentuur on avaldanud värske keskkonnaülevaate peatüki vesi. Eesti mageveevarude seisund on üldiselt piisav nii rahvastiku kui majanduse vajaduste katmiseks. Küll aga on oluline mõju Eesti vete seisundile põllumajandusel, tööstusel ning vooluveekogumite paisutamisel.