Päästeamet mõõdab regulaarselt jää paksust populaarsematel veekogudel, tulemusi saab vaadata Keskkonnaagentuuri ilmaäpi ILM+ uuendatud jääkaardilt.

Kiviõli Keemiatööstus ja Keskkonnaamet jõudsid kohtuvälise kokkuleppeni, mille kohaselt Keemiatööstus investeerib lahendustesse, mis vähendavad põlevkiviõli tootmise keskkonnamõju ja annavad võimaluse toota soojust CO 2 heite vabalt. See aitab oluliselt vähendada tööstuse keskkonnamõju ehk muuta Kiviõlis õhk puhtamaks ning samas säilitada üle 500 töökoha Ida-Virumaal.

Emajõe veetase Tartu linnas on viimase 13 aasta kõrgeim ja ulatus 17.02.2025 kl 14 seisuga 243 cm üle Tartu hüdromeetriajaama graafiku nulli (32,19 m EH2000 ehk üle merepinna). Keskkonnaagentuur prognoosib kriitilise veetaseme ületamist paari järgmise päeva jooksul.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas täna keskkonnaprogrammi 2025. aasta esimesed taotlusvoorud, kust saab toetust küsida kalanduse ja merekeskkonna projektide elluviimiseks.

Number suurenes 13 võrra tänu andmete täpsustumisele. Lisaks eelnevale 121 tohib küttida Järva ohjamisalal neli hunti, Lõuna-Pärnumaa ohjamisalal kolm hunti, Lääne-Pärnumaa ohjamisalal kolm hunti ja Võru ohjamisalal samuti kolm hunti.

Kliimaministeerium plaanib muuta veeteetasusid, et soodustada keskkonnasõbralike laevade kasutamist ja rohetehnoloogiatesse investeerimist.

Hirvekaamera pakub aeg-ajalt põnevaid üllatusi ja toob meile tehnika vahendusel koju kätte looduse saladusi, millest varem pole kuulnud. Näiteks hirvepullide tekitatud heli, kui hundid neile väga lähedale tulid. Selline olukord, kus kaamerapildis oleks korraga hirvi ja hunte, on ülimalt haruldane ning meil õnnetus seda näha lausa neljal korral!

Number suurenes 18 võrra tänu andmete täpsustumisele, lisaks eelnevale 103 tohib küttida Alam-Pedja ohjamisalal 2 hunti, Ida-Harju ohjamisalal 5 hunti, Järva ohjamisalal 5 hunti, Lõuna-Läänemaa ohjamisalal 2 hunti, Viljandi-Valga ohjamisalal 2 hunti ja Põlva-Tartu ohjamisalal samuti 2 hunti.

Kliimaministeerium pani avalikule väljapanekule Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025-2028. Kõik on oodatud esitama 30 päeva jooksul nitraaditundliku ala tegevuskava eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.

Põder on Eesti suurim imetaja ja temaga liikluses kokkupõrkel kaasnevad tõenäoliselt kõige suuremad varalised kahjud ning inimvigastuste tekkimise ja hukkumise oht on suurem kui teiste ulukite puhul. Nii on ta oluline rohevõrgustiku mudelliik, kelle liikumisteede paiknemisega tuleb arvestada transpordi kui ka elamualade ja tööstusparkide arenduste planeerimisel.