Blogis: Sada aastat ühe põneva ilmarekordi püstitamisest
Sada aastat tagasi, 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmiseks lumikatte paksuseks mõõdeti Tallinnas 104 cm. Seda loetakse ka Eesti rekordiks.
Sada aastat tagasi, 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmiseks lumikatte paksuseks mõõdeti Tallinnas 104 cm. Seda loetakse ka Eesti rekordiks.
Keskkonnaagentuur hoolitseb selle eest, et inimesed oleksid alati kursis kõige värskema ilmainfoga. Sünoptikud annavad talviseks laulupeoks ehk Tartu maratoniks teada, millist ilma on oodata Lõuna-Eestis selleks nädalavahetuseks.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala allkirjastas koostöölepingu välispartneriga, mis aitab oluliselt tõsta Eesti õhuruumi ohutust, optimeerida lende ja sellega vähendada valdkonna keskkonnamõju.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt igakuiseid kliimaülevaateid, kus teavitatakse globaalse maapinnalähedase õhutemperatuuri, maailmamere temperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutuste kohta. Kõik tulemused koostatakse...
Muutlike ilmadega kuu keskmine õhutemperatuur tuleb kokkuvõttes normi lähedane (norm -5,3..-1,4 °C). Sademeid on normist pisut vähem (norm 29..49 mm).
2023. aasta ilm kinkis meile nii rekordiliselt soojasid kui ka päikesepaistelisi kuid ning maksimaalsel hulgal keskmiste õhutemperatuuridega päevi. Aasta kujunes ilmastiku poolest isepäiseks ja vastuoluliseks, pakkudes nii üleujutusi kui põuda, vihmasadusid kui päikesepaistet ning eriliselt pikka klimaatilist suve.
Maakera temperatuurid kerkisid 2023. aastal erakordselt kõrgele. Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), jälgis aasta jooksul kliima võtmenäitajaid. Muu hulgas teatati rekordeid purustavatest ilmastikuoludest, nagu mõõteajaloo kõige soojem kuu ja maakera ööpäevaste keskmiste...
2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24 390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005–2022 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli 2023. aastal äikest kümnendiku võrra rohkem.
Riigimetsa Majandamise Keskus käivitas suvehooaja eel teavituskampaania „Kui loodusesse, siis lugupidavalt!“, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust, et riigimetsas liikumine oleks turvaline, meeldiv ja loodust säästev.
Aprillis ja mais täheldati Kanadas maastikupõlengute aktiivsuse suurenemist. Põlengutest pärinev suits kandus üle Atlandi ookeani Euroopasse. Copernicuse atmosfääriseire teenistus CAMS on põlengutest tekkinud heiteid hoolikalt jälginud ning suitsu liikumist ja selle mõju atmosfäärile ja õhukvaliteedile kaardistanud.