Euroopa Majanduspiirkonna toetuse edulood tutvustavad kestlikke lahendusi
Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toel valmisid 26 ägedat ja edukat projekti, mis rikastavad inimeste elukeskkonda, toetavad looduslikku mitmekesisust ja maandavad kliimariske.
Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toel valmisid 26 ägedat ja edukat projekti, mis rikastavad inimeste elukeskkonda, toetavad looduslikku mitmekesisust ja maandavad kliimariske.
Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides hakkab 2026. aastal kehtima pakendimäärus, mille eesmärk on vähendada pakendijäätmete teket ning suurendada nende ringlussevõttu.
Eestis ja teistes Euroopa Liidu (EL) riikides hakkavad kehtima uued põhimõtted, mis aitavad vähendada toidu- ja tekstiilijäätmete koguseid. Jäätmete raamdirektiivi muudatused toovad rõivastele, jalanõudele ja teistele tekstiilitoodetele tootjavastutuse ning sihtarvud toiduraiskamise vähendamiseks.
Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides seatakse plastitootmise ja -töötlemise ettevõtetele uued nõuded, mis suurendavad nende vastutust mikroplastireostuse vastu võitlemisel. Uued reeglid seab täna kogu ELis jõustunud plastigraanulite määrus.
Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu saavutasid eile, 4. detsembril kokkuleppe raadamisvabade toodete määruse (EUDR) rakendamise edasilükkamises 12 kuu võrra.
Oktoober on Euroopa Liidu (EL) ökomärgise kuu. EL ökomärgis aitab rikkalikus kaubavalikus kergemini üles leida just need tooted, mis on paremad nii loodusele kui ka meie tervisele.
Oktoober on Euroopa Liidu ökomärgise kuu. Euroopa Liidu ökomärgis aitab rikkalikus kaubavalikus üles leida just need tooted, mis on nii loodusele kui ka meie tervisele paremad.
Euroopa merendussektor teeb küll edusamme jätkusuutlikkuse suunas, kuid peab lähiaastatel suurendama oma jõupingutusi, et saavutada ELi kliima- ja keskkonnaeesmärgid, milleks on vähendada energiakasutust, saastamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning paremini kaitsta bioloogilist mitmekesisust.
Euroopa merendussektor teeb küll edusamme jätkusuutlikkuse suunas, kuid peab lähiaastatel suurendama oma jõupingutusi, et saavutada ELi kliima- ja keskkonnaeesmärgid, milleks on vähendada energiakasutust, saastamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning paremini kaitsta bioloogilist mitmekesisust.
Euroopa Liidu keskkonnaministrid leppisid kokku Eesti seisukohaga ühtivas kliimamuutuste pidurdamise vahe-eesmärgis 2040. aastaks: vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% võrra, kui selleks on täidetud vajalikud eeltingimused. Lisaks otsustati ETS2 aasta võrra edasi lükata.