Garage48: Avaandmed päästavad maailma
Keskkonnaagentuuri, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Garage48 ühiselt korraldatud avaandmete häkatonist läbi Garage48 silmade
Keskkonnaagentuuri, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Garage48 ühiselt korraldatud avaandmete häkatonist läbi Garage48 silmade
Ülemiste keskuse peasissepääsu juures teisel korrusel on avatud näitus Eesti veekogude ühest ettevaatlikumast elanikust – vetehundist ehk saarmast. Tänavust aasta looma tutvustatakse läbi tuntud loodusfotograafide objektiivi. Saarmaspetsialist ja loodusfotograaf Remek Meel rääkis, et ehkki hariliku saarma (Lutra lutra) populatsioon on tõusmisjärgus, vajab vetehunt siiski kaitset.
Eelmise nädala lõpus Vormsil peetud fotojahil jäi kaamerapilti ohtralt saare loomi ja linde. Sealjuures kuuldi ja nähti sulelisi rohkem kui ei iial varem – kirja sai 119 linnuliiki. Parimatest fotodest sünnib RMK toel näitus.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tänavusest 19 miljoni taime istutamistööst on pool tehtud. Metsakasvatustööd tutvustaval RMK metsapäeval sai reedel oma käega männitaimi mulda panna ligi 400 inimest.
Kogu maailmas unikaalne ajalooliste taliteede võrgustik, mis peidab end Emajõe-Suursoos, juhatab erakordsele ajarännakule.
Keskkonnaamet osales Euroopa turujärelevalve projektis JACOP 2025, mille eesmärk oli hinnata, kas turul müüdavad elektroonikaseadmed vastavad ohutus- ja keskkonnanõuetele. Projekti käigus ilmnes, et mitmed odavama hinnaklassi tooted ei vasta nõuetele ning võivad kujutada ohtu nii tarbijatele kui ka keskkonnale.
EEA (European Environment Agency) kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi seirearuande järgi ei ole Euroopa Liit (EL) hoolimata järjepidevatest edusammudest võtmevaldkondades graafikus oma 2030. aastaks seatud kliima-, keskkonna- ja jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisel. Tuleks tõhustada samme ringmajanduse edendamiseks, elurikkuse kao tagasipööramiseks ja tarbimisjalajälje vähendamiseks.
EEA (European Environment Agency) kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi seirearuande järgi ei ole Euroopa Liit (EL) hoolimata järjepidevatest edusammudest võtmevaldkondades graafikus oma 2030. aastaks seatud kliima-, keskkonna- ja jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisel. Tuleks tõhustada samme ringmajanduse edendamiseks, elurikkuse kao tagasipööramiseks ja tarbimisjalajälje vähendamiseks.
Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2030. aasta järgses kliimapoliitikas. Eesti ootus on, et liikmesriikidele jääks võimalikult suur vabadus ise otsustada, millistes sektorites ja kuidas heidet kõige mõistlikumalt vähendada.
Täna öösel saavutasid Euroopa Liidu Nõukogu ja Parlament esialgse kokkuleppe Euroopa kliimamääruse kohta, millega seatakse kliimamuutuste pidurdamise vahe-eesmärk 2040. aastaks: vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% võrra, kui selleks on täidetud vajalikud eeltingimused. Kokkulepe ühtib Eesti seisukohaga.