Kuuse-kooreüraski tõrje esimeseks kevadiseks etapiks on püünispuude langetamine. See aeg on käes, seega tasub valmistuda.

Veebruarikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on jätkuvalt 694 megavatti. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud.

Sel aastal algas süsiniku piirimeetme (SPIM) lõplik periood, mil peab importija, kelle imporditava SPIMi kauba mass on vähemalt 50 tonni, taotlema tegevusluba ning saama tegevusloaga SPIMi deklarandi staatuse.

Linnalinnud otsivad pesitsuskohti sageli hoonetel ja nende läheduses. See, kas linnud saavad hoonel pesitseda või mitte, on sageli inimese enda otsustada. Kui lindude pesitsemine ei sega, võib lasta neil rahulikult seda teha. Kui aga linnuga naabriks saada ei soovita, tasub hoone enne pesitsushooaja algust üle vaadata ja võimalikud pesitsuskohad ennetavalt sulgeda.

Riigimetsa Majandamise Keskus kutsub taaskord kooliõpilasi otsima vastuseid metsaviktoriini küsimustele. Juba 25. korda startivast metsaviktoriinist on oodatud osa võtma kõik kooliõpilased.

Üksikute juhuvaatluste pealt hakkas kooruma põnev lugu uue kahepaikseliigi leidumisest Saaremaal. Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialistid võtsid sellel kevadel ette välitööd, et leida tõestusmaterjali rohukonna leidumisele meie suurimal saarel.

2023. aastal sai terve Euroopa jätkuvalt tunda kliimamuutustest tingitud ja miljoneid inimesi puudutanud ekstreemseid ilmastikunähtusi, mistõttu on nendega kohanemise meetmete väljatöötamine esmatähtis. Selle saavutamiseks on eriti oluline kliimamuutuste mõistmine.

Selle aasta vältel avaldatava keskkonnaülevaate kolmandas osas keskendusime jäätmete ja ringmajanduse valdkonnale. Ülevaatesse on koondatud teave valdkondade seisundist, põhilistest surveallikatest, mõjudest ning olulisematest eesmärkidest.

„2023. aasta metsanduses pakkus nii üllatusi kui oodatud tulemusi. Üheks olulisemaks märkamiseks oli möödunud kevadel Lõuna- ja Kagu-Eestis tugevalt raagu söödud kased ja ka teised lehtpuud. Kasevõrad olid paljaks söödud metsa-külmavaksiku poolt, teistel lehtpuudel tegutses peamiselt harilik külmavaksik. Kokkuvõttes võib aga öelda, et oli tavapärane seireaasta ja midagi drastiliselt muutunud ei...

Selleks, et taime kasvukohad Eesti looduses säiliksid, palub Keskkonnaamet inimestel karulaugu lehti korjata mõistlikus koguses ja vaid enda tarbeks. Loodusest korjatud karulaugu müümine on keelatud.