Eluslooduse seire eesmärk on koguda andmeid liikide ja elupaikade seisundi jälgimiseks ning kaitse korraldamiseks.
Aprilli minimaalne õhutemperatuur mõõdeti Toomal 5. aprillil -5,2 kraadi, maksimum Tõraveres 10. aprillil 25,6 kraadi. Sademeid oli palju ja kõikjal, mõnel pool oli neid ligi kahekordse sajunormi jagu. Neljal päeval registreeriti ka äikest. Päikesepaistelisi tunde oli normist vähem.
Alates tänasest võib jälgida Peipsi järve ilma- ja laineolusid, sest Mustveest üheksa kilomeetri kaugusel asuv poijaam edastab taas õhutemperatuuri ja tuuleandmeid ning olulist laineinfot.
18. mail tähistame rahvusliku ilmateenistuse 105. tegutsemisaastat! Täna on Keskkonnaagentuur rahvusliku ilmateenistuse väärikas rollis ja ülesannetes, mis annabki meile võimaluse olulist sündmust tähistada.
Keskkonnaagentuuri EstModeli Suve-eri rakendusest on alates maist võimalik uurida kokku 53 hüdromeetriajaama jõgede keskmiseid voolukiiruseid.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Arvutianalüüsid ja ERA5 järelanalüüsi andmed põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt...
Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) kutsub liikmesriike nimetama eksperte, kes hakkavad planeerima seitsmenda hinnanguaruande (AR7) ülesehitust.
Looduskaitsekuu puhul avalikustab Keskkonnaagentuur illustreeritud ülevaate looduskaitsestatistikast. Kaardiloost leiab põnevat teavet nii Eesti kohta tervikuna kui ka maakondade ning omavalitsuste arvestuses. Välja on toodud viimased andmed erinevate kaitstavate loodusobjekti tüüpide arvu ja pindala osas ning aasta jooksul aset leidnud muutused. Lisaks on kaardiloos pühendatud peatükk maikuus...
18. mail tähistame rahvusliku ilmateenistuse 105. tegutsemisaastat! Täna on Keskkonnaagentuur rahvusliku ilmateenistuse väärikas rollis ja ülesannetes, mis annabki meile võimaluse olulist sündmust tähistada.
Aastatel 1980–2022 registreeriti 32 Euroopa riigis 5 582 üleujutustega ja 702 metsatulekahjudega seotud surmajuhtumit. Juba praegu elab iga kaheksas eurooplane piirkonnas, kus võimalus jõgede üleujutustele on tavapärasest suurem. Umbes 30% Lõuna-Euroopa elanikest on pidevas veepuuduses. Tänu kliimamuutustele puutuvad inimesed veelgi rohkem kokku äärmuslike ilmastikutingimustega, millel on sageli...