Piiritajate ja pääsukeste vabatahtlik seire 2026
Vabatahtliku seire eesmärgiks on koguda teavet piiritajate ja pääsukeste pesitsusaegse arvukuse kohta.
Vabatahtliku seire eesmärgiks on koguda teavet piiritajate ja pääsukeste pesitsusaegse arvukuse kohta.
Pikaajalise töötuse määr on pikaajaliste (12 kuud või kauem tööd otsinud) töötute osatähtsus tööjõus. Töötu – 15–74-aastane isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu töölt ajutiselt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd. Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).
Pinnavesi hõlmab kogu maapinnal seisvat või voolavat maismaavett ning ranniku- ja territoriaalmerd. Eesti pinnaveekogud on jaotatud 744-ks eristuvaks veekogumiks – 635 vooluveekogumit (jõed, ojad, kraavid, kanalid), 93 seisuveekogumit (looduslikud ja tehisjärved) ning 16 rannikuveekogumit. Pinnaveekogumite koondseisund määratakse ökoloogilise seisundi (näiteks kalastik, suurtaimed, suurselgrootud) ja keemilise seisundi (näiteks raskmetallid ja pestitsiidid) alusel, arvestades halvemat tulemust.
Pinnaveele avalduvate inimtekkeliste koormuste analüüs on veeseaduse alusel koostatav kohustuslik alusuuring, mis on veemajanduskavade ajakohastamise lähtealuseks.
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatuste paketi, mis koos kliimakindla majanduse seadusega moodustavad ühise raamistiku kestlikuks ja tulevikukindlaks loodushoiuks ja maakasutuseks. Selguse loomiseks seatakse riikliku kaitse "põrand ja lagi” 30% maismaast, kaitstakse paremini loodust, mitmekesistatakse metsade majandamise võimalusi läbi...
Analüüs annab ülevaate plastijäätmete tekkest ja ringlussevõtust Eestis, plastijäätmete ekspordist ning sortimisest ja ringlussevõtu tehnoloogiatest.
Põtrade liikumisradade ja elupaikade kaardistamine asulates ja nende lähiümbruses
Eesti Terioloogia Selts on valinud 2025. aasta loomaks põdra ( Alces alces). Põdra aasta raames soovib Keskkonnaagentuur kaasata vabatahtlikke, et kaardistada põtrade liikumisradasid ja elupaiku asulates ja nende lähiümbruses.
2025. aasta loomaks on põder, Eesti suurim maismaa imetaja, kes sümboliseerib meie looduskeskkonna mitmekesisust ja keerukaid seoseid inimese ning metsloomade vahel. Põdra-aasta keskendub populatsiooni seisundile, seda mõjutavatele teguritele ning inimese ja põdra vahelistele kohtumistele, mis ulatuvad sageli ka linnakeskkonda. Samuti pööratakse tähelepanu metsloomade liikumisteede sidususele ja...