Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) liitub keskkonnahoidlike ettevõtete esindusorganisatsiooniga Rohetiiger, et koos tõhustada metsandusvaldkonna säästvat arengut ning edendada loodushoidlikke praktikaid.
Keskkonnaagentuur hoolitseb selle eest, et inimesed oleksid alati kursis kõige värskema ilmainfoga. Sünoptikud annavad talviseks laulupeoks ehk Tartu maratoniks teada, millist ilma on oodata Lõuna-Eestis selleks nädalavahetuseks.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala allkirjastas koostöölepingu välispartneriga, mis aitab oluliselt tõsta Eesti õhuruumi ohutust, optimeerida lende ja sellega vähendada valdkonna keskkonnamõju.
Keskkonnaagentuuri blogis selgitame lühidalt miks ja kuidas ühte või teist metoodikat täpsemalt kasutada, et saada numbriline ülevaade metsamaast ja sh kaitsealusest pinnast.
Käesoleva aasta lõpuks soovib Keskkonnaamet värskendada Eestimaa Looduse Infosüsteemi andmeid selle kohta, kus asuvad Eesti metsades metsise elupaigad, olgu need siis kaitstavatel aladel või majandusmetsades.
Juba 65. korda tähistame Eestis emadepäeval ka looduskaitsepäeva, mille järgneb looduskaitsekuu, mis lõpeb 9. juunil suure loodusvaatluste maratoniga. Looduskaitsekuu teema sel aastal on „Toome looduse tagasi“.
Eesti looduskaitse kõrgeima tunnustuse – Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia pälvisid sel aastal Aleksei ja Kaja Lotman. Mõlemad on olnud keskkonnateemade ja -probleemide eestkõnelejad, uute looduskaitsepraktikate maaletoojad ning väga head inimestega suhtlejad. Kliimaminister Kristen Michal andis Tallinna Botaanikaaias peetud looduskaitsekuu avaüritusel lisaks Kumari preemiale üle ka...
Kevadiselt soojade ilmade saabumisel on alanud kuuse-kooreüraski lendlus. Keskkonnaagentuur koostöös RMK-ga on üles seadnud riiklikud Mandri-Eesti seirepunktid, et kaardistada üraskite arvukust ning levikut ning prognoosida võimalikke kahjustusi.
Eluslooduse riikliku seire eesmärk on koguda kvaliteetseid andmeid elupaikade, liikide ja koosluste seisundi terviklikuks hindamiseks Eestis. Selle alusel tehakse riigis palju erinevaid elukeskkonda mõjutavaid otsuseid, mis on seotud näiteks majandamise, planeeringute ja loodusvarade kasutamisega.
Aastatel 1980–2022 registreeriti 32 Euroopa riigis 5 582 üleujutustega ja 702 metsatulekahjudega seotud surmajuhtumit. Juba praegu elab iga kaheksas eurooplane piirkonnas, kus võimalus jõgede üleujutustele on tavapärasest suurem. Umbes 30% Lõuna-Euroopa elanikest on pidevas veepuuduses. Tänu kliimamuutustele puutuvad inimesed veelgi rohkem kokku äärmuslike ilmastikutingimustega, millel on sageli...