Keskkonnaportaali kaardile on lisandunud uued kaardikihid katastrikaardi ja haldusjaotuse sektsioonis.

Valminud on ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise analüüs. Valdkonnast ülevaate saamiseks ning ehitusjäätmete liigiti kogumise määruse kehtestamisele sisendi andmiseks vaatas Keskkonnaagentuur läbi kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjad ning võrdlusmaterjalina ka teiste Euroopa riikide nõudeid nende jäätmete liigiti kogumisele.

Riikliku mullaseire eesmärgiks on füüsikaliste, bioloogiliste ja agrokeemiliste mullaparameetrite muutuste jälgimine põllumuldades, et hinnata muldade seisundit.

Keskkonnaamet kinnitas III kaitsekategooriasse kuuluvate haruldaste liblikaliikide põhja-tõmmusilmiku (Erebia embla), hahkkaruslase (Phragmatobia luctifera) ja tume-nõlvaöölase (Chersotis andereggii) kaitse tegevuskava, kus on välja toodud liikide peamised ohutegurid ja tegevused liblikate elupaikade kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks.

Eelmisel aastal jõustusid Eestis ühekordse plasti direktiivi nõuded, millega muuhulgas keelati vahtpolüstüreenist valmistatud ühekordsed toidu- ja joogipakendid. Keskkonnaameti kontrolli käigus selgus, et maaletoojad on nõuet ekslikult tõlgendanud.

Juhis on mõeldud kõigile, kelle tööülesanded nõuavad liinikoridoride või teetrasside hooldamist kaitstavatel aladel ning aitab töid kavandada kaitse-eesmärkidega arvestades. Samuti aitab juhis kavandada kaitsealustel objektidel metsamajandustöid, metsaelupaikadest läbi sõitmise ja valida õigesti ladustuspaiku.

Maikuuga sai läbi viimane meteoroloogiline kevadkuu ja aeg on teha ülevaade. Eesti keskmisena saabus klimaatiline kevad 20. aprillil, st et ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus on üle +5 °C.

Sel kevadel valminud kassikaku kaitse tegevuskava seab järgneva viie aasta eesmärgiks kriitilises seisundis kassikaku järelkasvu suurendamise ja teadaolevate elupaikade pindala kasvatamise.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja Ühendkuningriigi ilmateenistus (Met Office) avaldasid värske kliimaprognoosi, mis koondab nende asutuste kuni kümnendipikkuseid prognoose lähituleviku ehk perioodi 2024–2028 kohta.

Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et metsamaa moodustab jätkuvalt üle poole riigi pindalast. Viimase viie raiehooaja keskmiseks raiemahuks on 11,2 miljonit tihumeetrit.