Sürgavere radaritornis saavad huvilised teada, miks ilmaradareid kasutatakse ja kuidas nad töötavad. Kahtlemata saab nautida ka tornist avanevat suurepärast vaadet.
Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamas saavad nii suured kui väikesed huvilised põhjaliku ülevaate ilmavaatlustest ja nende tegemiseks kasutatavatest mõõtevahenditest. Ilmajaamas on püsiekspositsioon, kus saab tutvuda ajalooliste mõõtevahenditega.
Ringkäik Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamas algab burromeetri juurest, kus selgitatakse selle ainulaadse ja väga täpse mõõteseadme tööpõhimõtet.
Ringkäik Tallinn-Harku aeroloogiajaamas algab vaatlusväljakult, kus saab giidi juhendamisel tutvuda nii tänapäevaste kui ka ajalooliste mõõteseadmetega.
Muutuv kliima tekitab linnades järjest enam muresid: sagenevad paduvihmad ja üleujutused muudavad tänavad läbimatuks ning tekitavad varalist kahju, samas kui kuumal suveajal kütab 50-kraadine asfaldipind linnaruumi. Üha rohkem on piirkondi, kus suviti on mure joogivee nappusega, tormide ajal ei pea vastu sajuvee- ja kanalisatsioonisüsteemid.
Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on lubatud suurema alammõõduga püüda nii haugi kui ahvenat.
Tavalisemate liikide (põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, veelendlane, suurvidevlane, hõbe-nahkhiir, pruun-suurkõrv) arvukuse trendi ja leviku muutuste jälgimine. Haruldaste liikide leviku andmete kogumine.
Nahkhiirte vabatahtliku seire eesmärgiks on liikide leviku täpsustamine ning pikemas perspektiivis tavalisemate liikide (põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, veelendlane, suurvidevlane, hõbe-nahkhiir, pruun-suurkõrv) arvukuse trendi ja leviku muutuste jälgimine. Lisaks saavad teadlased tiheasulatest kogutud andmeid kasutada nahkhiirte linnaliste elupaikade modelleerimisel, et toetada loodussõbralikku...
Infotunnis tutvustavad Eesti nahkhiiri ning nende elupaiku ja eluviise Elustik OÜ nahkhiireeksperdid Rauno ja Oliver Kalda.
2025. aasta aprillis avatakse Tartu Ülikooli loodusmuuseumis näitus „Käega katsutav kliima: Mis meist saab?“, mis räägib inimeste igapäevaelu mõjutavatest kliimamuutustest ning nende ulatuslikest mõjudest, tagajärgedest meie keskkonnale. TÜ loodusmuuseumis eksponeeritakse näitust novembrini, seejärel läheb see liikuma rändnäitusena.