Vasalemma jõele rajatakse paisjärve asemele tehiskärestik
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) asendab koostöös Saue vallaga Ruila paisu tehiskärestikuga, et parandada kalade rändetingimusi Vasalemma jões.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) asendab koostöös Saue vallaga Ruila paisu tehiskärestikuga, et parandada kalade rändetingimusi Vasalemma jões.
Kliimaministeerium saatis täna avalikule kooskõlastusringile kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ja seletuskirja. Seaduse fookus on puhta energiatootmise laienemisel, looduse hoidmisel ja uute võimaluste loomisel puhtale tööstusele. Tagasisidet saab anda 5. septembrini.
Talgutööde käigus eemaldame nõmmekoosluselt noored männid, et haruldane taimestik saaks alal kenasti kasvada. Talgud toimuvad 23.–25. augustil ja grupi suurus on kuni 13 inimest.
Tänavu täitub kuuel hüdromeetriajaamal 100 aastat.
Riigimetsas toimunud lendorava seire tõi kaasa uusi leiukohti nii juba teadaolevas levivõrgustikus kui ka väljaspool seda asuvatel eraldistel. Uutes leiukohtades, mis avastati väljaspool olemasolevat kaitseala, kehtib edaspidi metsa majandamise keeld.
Pühapäeval alanud sadu jätkus veel nii esmapäeval kui teisipäeval. Selle aja jooksul tekkis küll siin-seal aeg-ajalt mõni pisike vihmapaus, kuid siis keerati vihmakraanid taas lahti. Viimase kahe ja poole päevaga on rohkelt vihmavett alla tulnud peamiselt Lõuna- ja Kesk-Eestis, kus sajusummad ületavad 100 mm. Lõuna-Eestis viimaste päevadega alla tulnud vihma kogus vastab mitmel pool juba enam kui...
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhatus otsustas, et 2025. aastast alates ei tehta uuendusraieid suuremal pinnal kui 5 hektarit okaspuumetsas ja 7 hektarit lehtpuumetsas, sõltumata metsaeraldiste pindalast. RMK keskmine raiutud lank on täna pisut üle kahe hektari, vähenedes otsuse tulemusel edaspidi veelgi.
Aasta lõpus, mil tehakse kokkuvõtteid ja plaane uueks aastaks, on hea meenutada, et keskkonnaseire on pidev töö. Ka pühade ajal kogume andmeid, mis aitavad mõista looduses toimuvat.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tahab taastada Alam-Pedja looduskaitsealal asuvate Kirna märgade metsade veerežiimi. Siit leiab põhjaliku ülevaate seda tööobjekti ning laiemalt märgalade taastamist puudutavatest küsimustest ja vastustest.
Sel aastal omandab riik oluliste looduskaitsepiirangutega eramaid ligi kaks korda suuremal pindalal kui eelmisel aastal ning panustab sellesse 10,2 miljonit eurot. See on 2,4 miljonit rohkem kui aasta varem ja ligi 7 miljonit eurot rohkem kui üle-eelmisel aastal.