Sellest nädalast saab jälle hoida pilku Tartus RMK taimlas pesitsevate kanakullide käekäigul. Auväärne paar on naasnud eelmisel aastal ehitatud pesale ja peagi on loota esimest muna.
Viis iduettevõtet alustavad tööd metsa, mulla ja elurikkuse kiirendi põhiprogrammis, mis aitab algusjärgus ettevõtetel arendada ideed turuküpseks.
Kahel viimasel aastal Kohtla-Järve piirkonnas korraldatud välisõhu kvaliteedi ja lõhnahäiringu uuringu tulemuste põhjal kohustab Keskkonnaamet piirkonna ettevõtteid koostama tegevuskava lõhnaainete esinemise vähendamiseks.
2024. aastal omandasid inimtekkelised kliimamuutused uusi mõõtmeid, mille puhul paljude tagajärgede heastamine võtaks aega sadu, kui mitte tuhandeid aastaid. Seda kinnitas Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni värskeim raport, kus rõhutati ka ekstreemsetest ilmastikunähtustest tingitud mastaapseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.
Kliimaminister Yoko Alender kinnitas määruse, millega võetakse kaitse alla 14 lendorava püsielupaika ning laiendatakse seitsme olemasoleva püsielupaiga piire Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Muudatustega tagatakse tõhusam kaitse kõigile seni kaitseta või osaliselt kaitstud lendorava (Pteromys volans) elupaikadele.
Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskusega ehk ECMWF-iga koostöös tegutsev Copernicuse atmosfääriseire teenistus (CAMS) andis välja ülevaate atmosfääri seisundist maailmas 2024/2025. aasta talvel.
Heite vähenemine oli kõige suurem energeetika valdkonnas, kus üleminek taskukohasele taastuvenergiale aitab ka keskkonnakoormust vähendada. Murekohaks on transpordisektori jätkuvalt kõrge heide.
Säästmaks kuusikuid massilisest kahjust, mida tekitavad tüvekahjurid, on aeg alustada kahjuritõrjega, mille esimene faas on kuuse-kooreüraskile asustamiseks püünispuude paika sättimine. Püünispuude langetamine on üks osa efektiivsest kuuse-kooreüraski tõrjest. Tõrje järgmiseks oluliseks etapiks on üraski paljunemise vältimiseks üraski poolt asustatud puude õigeaegne metsast välja vedamine...
17. märtsil Brüsselis toimunud ELi energeetikanõukogu istungi fookuses oli ELi energiajulgeolek, taskukohase energia tagamine ning elutähtsa energiataristu kaitse. Kliimaminister Yoko Alender kinnitas Eesti pühendumust Euroopa energiajulgeoleku tugevdamisele ning vajadust kiiremate ja koordineeritud sammude järele.
Kliimaministeerium kehtestas Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) esmakordselt asutaja ootused ning nimetas sihtasutusele uue nõukogu.