Metsamaski metoodika väljatöötamine metsamaa maakategooria aktuaalsete piiridega kaardi loomiseks ja metsamaa pindala ning selle muutumise edasiseks hindamiseks.
Metsameetme 2023. a taotlusvoorust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus töid 3962 hektaril eramaal. Kokku makstakse erametsaomanikele toetusi 1,375 miljonit eurot.
Eesti Maaülikooli metsanduse aastakonverentsil tutvustatakse maaülikooli metsateadlaste viimase aja uurimistulemusi.
Valminud on riikliku keskkonnaseire programmi alamprogrammi metsaseire 2025. aasta aruanne, kus on välja toodud olulisemad tulemused ja muutused metsaseire aladel. Metsaseire eesmärk on metsade ja metsamuldade seisundi ning aineringe jälgimine.
Metsaseire eesmärk on hinnata puude tervislikku seisundit ning jälgida keskkonnamõjude ja ohutegurite mõju Eesti metsadele.
RMK arutas 4. juunil Põlvamaal Taevaskojas sealse kõrgendatud avaliku huviga ala metsatööde plaani muutmist. Ühel küla läheduses asuval metsaalal on puud kuivanud, mistõttu oleks seal vaja raiet teha. Üheskoos kaasamisspetsialisti Risto Sepa, Kagu regiooni metsaülema Tiit Timbergi ning varumisjuht Tanel Tähestega käidi metsas vaatamas, mis olukorras mets on ja mida teha saaks.
Sel suvel on muutunud peaaegu igapäevaseks Riigiinfo telefonile 1247 laekunud teated inimeste poolt koju viidud metsloomadest. Keskkonnaamet tuletab meelde, et metslooma loodusest eemaldamisega kaasnevad mitmed ohud nii loomale endale kui inimesele, mistõttu tohib seda teha üksnes Keskkonnaameti loal.
Avaldasime riikliku keskkonnaseire 2024. aasta tulemuste kokkuvõtte, mis annab laiapõhjalise ülevaate Eesti looduskeskkonnas toimuvast. Seire hõlmas laia teemade spektrit alates ilmast ja õhukvaliteedist, kuni elustiku mitmekesisuse ja mereseisundi hindamiseni.
Kas saabuv jäätmereform tekitab küsimusi? Tule infopäevale!
Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimehe Mikk Marrani avakõne RMK looduskaitsekonverentsil “Elupaikade taastamine ja kaitse” 30. oktoobril 2025.