Tartu Ülikooli, Eestimaa Looduse Fondi ja RMK eestvedamisel algavad sel nädalal Kikepera looduskaitsealal ja Soomaa rahvuspargis taastamistööd. Tööd kestavad 2026. aasta oktoobrini*. 

Eesti kodumajapidamised viskasid 2023. aastal ära 107 334 tonni toitu, mis on üle 22% rohkem kui 2022. aastal. Toiduraiskamise kasv toimub ajal, mil Eesti ja kogu Euroopa Liit on võtnud suuna jäätmetekke vähendamisele ning ringmajanduse tugevdamisele.

Maikuu õhutemperatuur kogu kuu lõikes kujuneb keskmisest veidi kõrgemaks (norm 9,0..11,9°C). Sademeid tuleb normist pisut vähem (norm 31..54 mm).

2026. aasta aprilli keskmine õhutemperatuur oli 4,8 °C, mis on 0,1 °C pikaajalisest keskmisest madalam. Pikas aegreas paigutub tänavune aprill soojuse poolest keskmike hulka. Aprilli madalaim õhutemperatuur –5,5 °C mõõdeti Jõhvis 21. aprillil. Kõige soojem päev oli 15. aprill, mil Kuusikul oli 17,8 °C.

Viimase nädala jooksul on mitmest Lääne-Virumaa rannast leitud tahkeid musti masuudiklompe. Kutsume laupäeval, 2. mail kell 11 vabatahtlikke Karepa rahvamaja juurde ning kell 12 Lobi küla Pedari talu juurde. Koos minnakse edasi koristama.

Looduskaitseliste tööde teostamise raames on avatud taotluse voor Keskkonnaameti poolt tellitud töödele, et parandada ja/või säilitada kaitstavate loodusobjektide ja kaitsealuste liikide seisundit. Keskkonnaametile taotluste esitamise tähtaeg on 15. mai 2026 kella 14.00.

Keskkonnaagentuur jälgib igal talvehooajal jääolusid Eesti vetes. Jäävaatluste põhjal koostatud ülevaated ja jääkaardid annavad olulist teavet nii meresõiduohutuse, jäämurdetööde kui ka jääteede rajamiseks ning aitavad paremini mõista meie talvede muutlikkust.

Keskkonnaamet kinnitas võõrnälkjate ohjamiskava, mis koondab parima olemasoleva teadmise võõrnälkjate tõrje korraldamiseks ja nende edasise leviku pidurdamiseks. Invasiivsed võõrliigid on Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas, kelle levik Eestis on ulatuslik ja kelle arvukus on mitmel pool väga suur. Mõlemal liigil on negatiivne mõju inimeste varale.

Euroopa on jätkuvalt maailma kõige kiiremini soojenev manner ning kliimamuutuste mõju avaldub üha selgemalt nii kuumalainete, põudade, maastikupõlengute kui ka kiiresti kahaneva lume- ja jääkatte kaudu. Värskelt avaldatud Euroopa kliimaraport 2025 (European State of the Climate), mille koostasid Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO), annab...

Eesti ulukiasurkondade seisund on pidevas muutumises. Seda mõjutavad looduslikud protsessid, kliimatingimused, haiguste levik ning mitmed muud majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid. 2025. aastal olid fookuses metssead seoses sigade Aafrika katku (SAK) tõkestamisega ning hundid, kelle kõrge arvukus tõi kaasa sagenenud kariloomade murdmise.