Uus meede biometaani sisestuspunkti rajamiseks loob uusi võimalusi kohalikele tootjatele
Energeetika- ja keskkonnaminister allkirjastas määruse, millega antakse toetust biometaani sisestuspunkti rajamiseks gaasi ülekandevõrku.
Energeetika- ja keskkonnaminister allkirjastas määruse, millega antakse toetust biometaani sisestuspunkti rajamiseks gaasi ülekandevõrku.
Täna jõustub jäätmereform, mille eesmärk on suunata kümne aasta pärast ringlusse vähemalt 65 protsenti olmejäätmetest. Üleminek uuele süsteemile toimub järk-järgult. Äsja valmis jäätmete liigiti kogumise juhend, ees ootavad omavalitsuste esimesed veo- ja käitlushanked ning ringlussevõtt saab eelise jäätmete põletamise ja ladestamise ees.
Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib hetkeseisuga küttida 163 looma. Eelmine küttimismaht oli 130, tänu andmete täpsustumisele lisandus sellele veel 33.
Euroopa Komisjon on algatanud EL merestrateegia raamdirektiivi ajakohastamise, mille eesmärk on parendada merekeskkonna kaitset ja lihtsustada kehtivaid regulatsioone. Kõigil huvilistel on võimalik esitada oma seisukohti avaliku konsultatsiooni raames kuni 9. märtsi hilisõhtuni.
Eesti Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega valis 2026. aasta loomaks siili.
Eesti Orhideekaitse Klubi valis 2026. aasta orhideeks pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis). Pruunika pesajuure põhilevila on Euroopas, ulatudes ka Lääne-Siberisse, Kaukaasiasse ja üksikutesse kohtadesse Väike-Aasias. Eestis on ta hajusalt levinud ja esindatud kõigis maakondades. Pruunikas pesajuur kasvab lubjarikastel muldadel ja eelistab parasniiskeid salumetsi, puisniite, sarapikke, harvem ka...
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele seaduseelnõu, millega seatakse paika Eestis Euroopa Liidu ülese metaaniheite vähendamise regulatsiooni rakendamine ning hakatakse senisest täpsemalt kontrollima metaaniheite vähendamist energeetikasektoris.
Kuuse-kooreüraski seire on toimunud aastatel 2021–2025 kolmeteistkümnes maakonnas. Võrreldes 2024. aastaga jäi lendluse intensiivsus madalamaks Ida-Viru-, Jõgeva-, Lääne-Viru-, Valga- ja Võrumaa seirepunktides. Tartumaa, Põlvamaa ja Järvamaa jäid ligikaudu eelmise aastaga samale tasemele. Samas suurenes kuuse-kooreüraskite arv 2025. aastal Harju-, Pärnu-, Rapla- ja Viljandimaal.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kutsub kohalikke omavalitsusi ja vee-ettevõtteid taotlema toetust üleujutusohtude ennetamiseks ja leevendamiseks.
Keskkonnaamet kinnitas äärmiselt haruldase taimeliigi mägi-kadakkaera kaitse tegevuskava. Mägi-kadakkaera levik Eestis piirdub ainult ühe loodusliku populatsiooniga. Senine kaitsekorraldus on toetanud liigi säilimist ja aidanud kaasa arvukuse suurenemisele. Lähiaastate kaitse-eesmärk on tagada, et mägi-kadakkaera arvukus ja kasvukohtade pindala säiliksid vähemalt praegusel tasemel.