Mai üllatas külma ja kontrastidega.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab täna, 30. mail toetuse ettevõtete investeeringuteks, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Toetust saab küsida näiteks innovaatilistele taastuvenergeetika ja energiatõhususe lahendustele, voor on avatud 1. oktoobrini 2025.

Keskkonnaagentuuris kohtus metsa reaalajamajanduse projekti juhtrühm eesmärgiga leida lahendus, kuidas kiiremini ja efektiivsemalt meie metsades toimuvast ülevaadet saada ning seda infot nii otsustajate kui avalikkusega jagada. Siin tulevad appi reaalajamajandus ja andmepõhine aruandlus. Katsetamisel on ka uuenduslikud kaugseire ja masinõppe võimalused.

Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on lubatud suurema alammõõduga püüda nii haugi kui ahvenat.

Keskkonnaamet on nõudnud Paljassaare sadama kõrval paiknevalt naftaterminalilt ja õlijäätmete käitlejalt täiendavate meetmete rakendamist, mis aitaksid tegevusest tekkivat lõhna vähendada. Alanud aasta kontrollkäigul fikseerisid Keskkonnaameti inspektorid, et ettevõte Green Marine ei ole täitnud ameti lisanõudmisi lõhnahäiringu vähendamiseks, mis andis aluse väärteomenetluse alustamiseks.

Avalikuse tähelepanu on pälvinud juhtum, kus osa Eesti järvedesse asustatud angerjamaime hukkus. Kuna juhtunu põhjuste üle levis mitmeid spekulatsioone, jagas Eesti Maaülikool oma kodulehel kalateadlaste Arvo Tuvikese ja Paul Teesalu kommentaari angerjamaimude asustamise kohta.

Keskkonnaameti peadirektor esitas täna riigikogu keskkonnakomisjonile põhjendused, miks muuta klaasangerjate ümberasustamiseks lubade andmise tingimused edaspidi märksa rangemaks või kaaluda kahtluste korral lubadest keeldumist.

Projekti eesmärk on maandada Eesti riskipiirkondades üleujutustest tingitud võimalikke kahjulikke tagajärgi ning tõsta üleujutusohuga seonduvat teadlikkust ja tegutsemispädevust.

Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud punahirvede, metssigade, huntide, mäkrade ja kormoranide arv. Senisest vähem kütiti aga metskitsi, põtru, rebaseid ja kopraid. Kokku kütiti möödunud hooajal 66 674 jahiulukit, mis on üle 7 600 isendi võrra vähem kui eelneval jahihooajal.

Kevadine soojus on liikvele ajanud ka kahepaiksed, kes on juba liikunud oma talvituspaikadest sobivatesse sigimisveekogudesse. See tähendab aga vaid üht – alguse saab taaskord ka kahepaiksete vabatahtliku seire hooaeg, mida Keskkonnaagentuur korraldab tänavu juba kuuendat aastat.