Kliimaminister Kristen Michal kinnitas Riigimetsa Majandamise Keskuse ettepanekul määruse muudatuse, mis võimaldab teha sel aastal riigimetsas üraskiraiet 850 hektari ulatuses. Seda on 40% vähem kui 2023. aastal (1400 hektarit) ja 35% vähem kui 2022. aastal (1300 hektarit).

Kliimaministeerium uuendas üleujutuste riskide hinnangut. Analüüsi tulemuste põhjal lisandub 17 uut riskipiirkonda, mis on üleujutustele haavatavad ja võivad tulevikus suurvee tõttu kahju saada.

Keskkonnaportaali kaardile on lisandunud uued kaardikihid kalanduse ja üleujutusohuga alade sektsioonis.

Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 94 isendit. See number on lähedal karude aastasele juurdekasvule ning võib suureneda nuhtlusisendite arvelt kuni kaheksa võrra.

Kliimaministeerium on paika pannud tegevuskava, mil moel märtsis toimunud metsaandmete mõttetalgute väärt teadmine ellu viia. Toona arutasid Eesti metsandusega seotud huvigrupid, erinevad andmeomanikud ja lõppkasutajad, kuidas parandada metsandusandmete läbipaistvust ja usaldusväärsust ning aidata kaasa uuenduslike lahenduste väljapakkumisele metsanduses.

Keskkonnaagentuur avaldas juuli alguses värske raporti, milles antakse ülevaade ulukiasurkondade seisundist ja küttimissoovitused uueks jahihooajaks. Koostatud soovitused on sisendiks maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste küttimismahtude ja -struktuuri otsustamisel ning Keskkonnaametile suurkiskjate küttimiskvootide määramiseks.

18.-21. juulini tuksub Hiiumaa folgi rütmis ja lisaks heale muusikale on iga-aastaseks oodatud sündmuseks kujunenud loodusretked. Eesti kõige metsarikkam maakond Hiiumaa peidab endas erinevaid loodusväärtusi, mille üheks hästi hoitud aardeks on kahtlemata ka puisniidud.

Selle nädala esimeses poolest käib Keskkonnaameti Türi kontoris Wiedemanni tänaval vilgas kolimine. Keskkonnaameti majja Wiedemanni 13 kolivad kokku nii Keskkonnaameti senised Türi kontori töötajad kui varem Paides kontoripinda üürinud keskkonnakaitseinspektorid.

Kliimakriisiga kaasnevad kõrged temperatuurid, vihmavalangud, üleujutused ja muud ekstreemsused põhjustavad terviserikkeid ja isegi surmasid. Kliimamuutustega seotud probleemide süvenemist on aga võimalik takistada.

Pärandmaastikud on Eesti liigirikkaimad kooslused ning need säilivad üksnes niites või karjatades. Hästi hooldatud pärandniit on inimkultuuri kandja ning paljude taimede ja loomade elu- ja pesitsuspaik.