Käesoleval nädalavahetusel hiilib Vormsil ringi 50 fotokütti, et püüda kaamerasse kõike, mida Vormsi loodus pakub. Parimatest fotodest sünnib hiljem RMK toel taas näitus.
„2023. aastal vähenesid pea kõigi peamiste saasteainete heitkogused. Õhusaasteainete heitkoguste trende mõjutas analoogselt eelnevate aastatega Euroopa elektriturg, kuid vastupidiselt varasema aastaga oli nõudlus kodumaisele elektrile madalam ja sellest tulenevalt ka heitkogused,“ selgitab Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Elo Mandel.
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile keskkonnamõju hindamise menetluse kiiremaks ja tõhusamaks muutmise ettepanekud, millega vähendatakse oluliselt bürokraatiat. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmisega kiireneb mõnel juhul mõju hindamise protsess kuni viie kuu võrra.
Põllumajandus-, energeetika- ja transpordisektori kliimakindlamaks muutmine aitaks vältida miljardeid eurosid kahjusid, mida põhjustavad kliimamuutustega seotud üha sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused. Samal ajal suurendaks see Euroopa konkurentsivõimet, selgub täna avaldatud EEA (European Environment Agency) ülevaatest.
Keskkonnaagentuur koostab iga-aastaselt vee-erikasutusluba omavate ettevõtete aastaaruandega esitatud informatsiooni põhjal koondülevaate, kust leiab infot nii veevõtu, -kasutuse, -heite kui ka reostuskoormuse kohta.
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile jahieeskirja muudatuse, mis võimaldab erandkorras kasutada jahikoeri metssigade küttimiseks kogu aasta vältel ning soetab metssigade leidmiseks termokaameraga droone.
Rahvusvaheline uurimisgrupp, mida juhtis Aalto Ülikool, avaldas esmakordselt ulatusliku analüüsi pikaajalistest satelliidiandmetest, et hinnata soode taastamise mõju põhjapoolkeral. Vaatluse all olid ka Eestis taastatud märgalad.
Tallinna Halduskohus tühistas Keskkonnaameti 2. juuli 2025. a korralduse nr 1 3/25/239 suhtes tehtud esialgse õiguskaitse, millega peatati karujaht kohtumenetluse ajaks ning karujahiga saab alata.
2024. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 558 245 m3/d, mida on 49 084 m3/d võrra vähem kui 2023. aastal. Eesti erinevatest kaevandustest ja karjääridest pumbati põhjavett koguses 426 941 m3/d, mis moodustab ca 79 % kogu riigi põhjaveevõtust.
Copernicuse atmosfääriseire teenus (CAMS) avaldas 10. Euroopa õhukvaliteedi aruande peamiste õhusaasteainete kontsentratsioonide muutumisest ning aasta jooksul toimunud olulisematest õhusaaste episoodidest. Õhukvaliteedi seisundi tulemused näitavad, et üldiselt paraneb õhukvaliteet, kuigi Euroopas on endiselt piirkondi, kus õhukvaliteedi standardid ei ole täielikult täidetud.