Ilmunud on Ameerika Meteoroloogia Seltsi iga-aastane kokkuvõte, mis kinnitab, et 2024. aasta oli Euroopas kõige soojem läbi mõõtmisajaloo.
Eesti rabad on oluliseks elupaigaks paljudele lagedust ning märgsust vajavatele kahlajaliikidele, mistõttu annab nende arvukus kiire indikatsiooni soo seisundi kohta. Mida lagedam ja märjem, seda rohkem esineb haudekoosluses ka kahlajaid.
Sigade Aafrika katku (SAK) leviku tõkestamiseks suurendab Keskkonnaamet varasemalt kehtestatud metssigade 2025/2026. aasta jahihooaja küttimismahte. Kavandatav minimaalne üleriigiline küttimismaht on 18 000 isendit, praeguse esialgse 9000 asemel. Mahu suurendamine on vajalik, et tagada tõhus katkupiirang ning vältida haiguse levikut uutesse piirkondadesse.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel...
Kuumalainete ajal tiheasustusaladel esinev võimalik soojussaare efekt on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Augustikuu keskmine õhutemperatuur tuleb normist veidi kõrgem (norm 15,8..18,0°C). Sademeid on kuu alguses rohkelt, seejärel normi piires (norm 72..91 mm).
Juuli algas tormiselt ja lõppes kuumalt. Eesti keskmine õhutemperatuur möödunud kuul oli 19,2 °C, mis on 1,4 °C normist kõrgem. Alates 1922. aastast on juuli veel soojem olnud 14 aastal. Eriliselt soojaks kujunes kuu viimane kolmandik, kui Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,4 °C (norm 18,4 °C), alates 1922. aastast on see soojuselt 6. koht.
Keskkonnaagentuuri ja Eesti Meteoroloogia Seltsi korraldatud hääletuse tulemusel valiti tänavune Eesti aasta ilmasündmus.
Viimaste päevade intensiivsed sademed on oluliselt tõstnud Reiu jõe veetaset.
Kliimaministeerium avalikustas ajakohastatud üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Uuendatud kaardid aitavad paremini hinnata võimalikke veetaseme tõuse ning kavandada vajalikke ennetavaid meetmeid nii ruumilises planeerimises kui ka kriisijuhtimises.