Vabatahtlike veevaatluspäev
Igaüks saab anda oma panuse, hoides silma peal kodukandi veekogudel ja märkides üles muutused nende seisundis.
Igaüks saab anda oma panuse, hoides silma peal kodukandi veekogudel ja märkides üles muutused nende seisundis.
Keskkonnaamet toetab olulise hüvitisega loomakahjude ennetamiseks efektiivsete ennetusmeetmete rakendamist ning võttis kokku 2025. aastal suurkiskjate, hüljeste ja kotkaste tekitatud kahjud. Vaatamata Eesti suurkiskjate asurkondade väga heale seisundile ja meedias suure tähelepanu pälvimisele olid hundi ja pruunkaru tekitatud kahjud möödunud aastal võrreldes paari varasemaga valdavalt...
Analüüs hõlmas tuuleenergiat, tuumaenergiat, biomassi põletamist ja ahikütet, põlevkivitööstust, gaasielektrijaamu, päikeseenergiat ning energiasalvestuslahendusi, nagu pumphüdrojaamad ja akud.
Töö käigus analüüsiti Eestis kehtivaid künniseid ja loastatavaid tegevusvaldkondi ning kaardistati olemasoleva süsteemi kitsaskohti.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt algatas täna käskkirjaga Kolgi ja Irbe madaliku looduskaitsealade moodustamise menetluse. Tegemist on esimeste kaitsealadega, mis plaanitakse luua Eesti majandusvööndisse – nende eesmärk on kaitsta karide elupaigatüüpi, olulisi linnualasid ning kalade koelmu- ja toitumispaiku.
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogused vähenesid aastatel 2023–2024 veel 3%, mille tulemusel on ELi heitkogused kokku 40% väiksemad kui aastal 1990, nagu selgub ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile esitatud ametlikest Euroopa Liidu andmetest ja täna avaldatud EEA (European Environment Agency) analüüsist. ELi kasvuhoonegaaside inventuuri koostas ja edastas 15. aprillil EEA Euroopa Liidu...
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalanduse teabekeskus kutsub tutvuma hiljutiste kalandusuuringute tulemustega Teamsi lingil.
Kas teie kinnistul koguneb pärast tugevaid vihmasadusid vesi või muutub teie aed suvekuumuses talumatult kuumaks ja muru hakkab kolletuma? Balti Keskkonnafoorum on koostanud teabebrošüüri „Looduslähedased lahendused kuumuse ja sademevee probleemide leevendamiseks”.
Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2030. aasta järgses kliimapoliitikas. Eesti ootus on, et liikmesriikidele jääks võimalikult suur vabadus ise otsustada, millistes sektorites ja kuidas heidet kõige mõistlikumalt vähendada.
Ürituse fookuses on kliimaprojektsioonid, tuleohukaart ning valdkondlikud kohanemisvajadused metsanduses, vee- ja põllumajanduses, linnaruumi planeerimises ja teistes olulistes sektorites.