Keskkonnaagentuur ja Kliimaministeerium tutvustasid 21. novembril Euroopa Komisjonile esitatud loodus- ja linnudirektiivi aruandlustulemusi perioodi 2019−2024 kohta.
Käesoleva nädala algusest on RMK Elistvere loomapargil taas oma karu. Tegemist on aasta ja kahe kuu vanuse karutüdrukuga, kes tunneb end uues elukohas igati hästi ja ootab külastajaid ennast imetlema. Ühtlasi on uuele asukale tarvis ka nimi välja mõelda.
Vaatamata ELi edusammudele olulistes valdkondades, ei saavutata tõenäoliselt EEA (European Environment Agency) 2025. aasta hindamise kohaselt enamikke 8. keskkonnaalase tegevusprogrammi 2030. aastaks seatud eesmärke. Kasvavad kliimariskid, aeglane üleminek tootmis- ja tarbimissüsteemides ning nõrgenevad toetavad tingimused rõhutavad tungivat vajadust tugevama, paremini rahastatud ja kiirema...
Euroopa seisab üheaegselt silmitsi julgeoleku-, majandus- ja kliimasurvega. Sel nädalal Brüsselis ja Luksemburgis toimunud arutelud tõid kliimaeesmärkide lahendamise plaanid lähemale sellele, et neid saaks vaadata koos ülejäänud eesmärkidega.
Olenemata sellest, et ennetusmeetmeid võetakse üha rohkem kasutusele, on EEA (European Enviroment Agency) värskelt avaldatud aruande kohaselt vaja teha riiklikul tasandil suuremaid jõupingutusi, et lahendada üha suurenevat toidujäätmete probleemi. Hinnangus antakse ajakohastatud ülevaade jäätmetekke vältimise meetmetest kogu ELis. Arvestades toidujäätmete suurt mõju kliimamuutustele, aga ka...
Jäätmetekke vähendamise nädala fookuses on ka elektroonikajäätmed.
EIS rahastas ligi 2 miljoni euroga andmepõhise aruandluse projekte, mis teevad ettevõtetele lihtsamaks äriprotsesside haldamise ning omavahel ja ka riigiga suhtlemise.
Eesti ainus väga heas ökoloogilises seisundis veekogum ehk terve jõgi on Lemmjõgi_2 (Lemmjõgi Hüpassaare ojast suudmeni). Soomaa rahvuspargis Viljandimaal asuval jõel puudub oluline inimmõju ning seda ümbritsevad vaid sood, metsad ja teised jõed.
Keskkonnaagentuur hakkab analüüsima teiste riikide kogemusi tuulikujäätmetega tegelemisel. Ehkki Eestis kehtivates seadustes on jäätmeks saanud tuulikute käitlemise raamistik paigas, kogutakse teadmisi, kuidas praktikas ringlussevõttu paremini korraldada.
Veeteenuse reformi strateegiline teekaart aastani 2035 annab suunised, kuidas korraldada veesektor lähiaastatel ümber nii, et vajalikud investeeringud oleks tagatud, teenuse kvaliteet säiliks ning veehind püsiks tarbija jaoks mõistlikuna. Reformi keskmes on veemajanduse struktuurne ümberkorraldus, mille eelduseks on enamike Eesti vee-ettevõtete ühinemine.