Täna, 7. septembril tähistame rahvusvahelist puhta õhu päeva! Õige aeg teha kokkuvõtteid.

Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite koondseisundit. Pinnaveekogumid jagunevad vooluvee- (jõed), seisuvee- (järved) ja rannikuveekogumiteks. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.

Igal aastal kogutakse seireandmeid ja pannakse kokku tervikpilt sellest, kui hästi meie jõed, järved ja rannikuvesi toimivad. 2024. aasta vahehinnang toob meile mitmekesise ja kohati ka vastuolulise pildi: on nii rõõmustavaid edusamme kui ka murettekitavaid probleeme.

Iga-aastase jäätmearuandluse raames kogume ettevõtetelt teavet jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmemajanduse korraldamiseks ja arendamiseks. Samuti on ülevaade jäätmete tekkest ja kasutamisest oluline osa keskkonnateadlikkuse tõstmisel.

Mereseire eesmärgiks on saavutada või säilitada merekeskkonna hea seisund ja tagada veeorganismidele soodsate tingimustega toimiv mereökosüsteem.

Eesti põldudel ja metsades jälgitakse regulaarselt, mis toimub meie muldadega. Viimase ligi 20 aasta jooksul on uuritud mullaseire raames 30 põllumulla seireala üle Eesti – et teada saada, kui puhtad on meie mullad ja kas sinna on hakanud kogunema ohtlikke aineid.

Üleujutus ei küsi luba – kas oleme selleks valmis?

Eesti Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega on valinud 2025. aasta loomaks põdra (Alces alces). Viimase sajandi jooksul on põdra arvukuses leidnud aset kolossaalsed muutused.

Eesti Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega on valinud 2025. aasta loomaks põdra (Alces alces). Viimase sajandi jooksul on põdra arvukuses leidnud aset kolossaalsed muutused.

2025. aasta kalaks on valitud salapärane ja sitke rändur – angerjas. Heidame pilgu angerja argipäevale ning avaneb võimalus elada kaasa ka tema kriitilisematele eluperioodidele.