Keskkonnaagentuur ja Eesti Meteoroloogia Selts kutsuvad kõiki ilmahuvilisi valima 2024/2025. aasta Eesti ilmasündmust!

Ükski kaart ei ole sama, mis maastik. Rail Baltica rajamisega kaasnev keskkonnaseire meenutab seda vana tõde iga päev meile uuesti: isegi kõige põhjalikumad keskkonnamõjude hindamised – mis tuginevad teadusele, ekspertarvamustele ja aastakümnete pikkustele kogemustele – jäävad siiski prognoosideks.

Mitmel pool riigis on sademete hulk juba praeguseks ületanud kogu kuu keskmise normi ning mitmetes hüdromeetriajaamades on registreeritud tavapärasest märksa kõrgemad veetasemed.

Eile Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu keskkonnanõukogul esindas Eestit energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Arutelude keskmes olid romusõidukite määruse uuendused, kliimamuutuste raamkonventsiooni COP30 kohtumise ettevalmistus ning muud Euroopa rohereformiga seotud küsimused.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Raportile on lisatud ülevaade põhjapoolkera kevadest (märts-aprill-mai). Enamik andmeid pärinevad...

Aprillis ja mais täheldati Kanadas maastikupõlengute aktiivsuse suurenemist. Põlengutest pärinev suits kandus üle Atlandi ookeani Euroopasse. Copernicuse atmosfääriseire teenistus CAMS on põlengutest tekkinud heiteid hoolikalt jälginud ning suitsu liikumist ja selle mõju atmosfäärile ja õhukvaliteedile kaardistanud.

Sel aastal on Keskkonnaamet tellinud karuputke võõrliikide tõrjetöid nii riigi- kui eramaal kokku enam kui 2400 hektaril. Tellitud tööd lähevad maksma ligi 360 000 eurot ja kestavad septembrini.

Riiklik energia- ja kliimakava ehk REKK ei sea uusi eesmärke ega meetmeid, vaid on sisult aruanne Euroopale meie kliima- ja energiapoliitika edenemise kohta. Ajakohastamine on eelduseks Eestile algatatud rikkumismenetluse lõpetamiseks.

Pikaajalisest keskmisest soojemale kevadele panid aluse eriliselt soe märts ja aprill. Kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi endaga kaasa mitmeid päeva soojarekordeid ja uuendatud sai ka Eesti aprilli soojarekord.

Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb normi piires (norm 13,5..15,9°C). Sademeid on normi piires, kohati rohkem (norm 47..88 mm).