Mitmel pool riigis on sademete hulk juba praeguseks ületanud kogu kuu keskmise normi ning mitmetes hüdromeetriajaamades on registreeritud tavapärasest märksa kõrgemad veetasemed.
Eile Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu keskkonnanõukogul esindas Eestit energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Arutelude keskmes olid romusõidukite määruse uuendused, kliimamuutuste raamkonventsiooni COP30 kohtumise ettevalmistus ning muud Euroopa rohereformiga seotud küsimused.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) rajas Lahemaale ebapärlikarpide kasvatusjaama. See võimaldab RMK Põlula kalakasvatustalitusel varasemast tõhusamalt aidata kaasa ebapärlikarbi populatsiooni taastamisele.
Keskkonnaagentuuril on oluline roll Eesti metsade seirel ja hindamisel. Mais toimus Tartumaal treeningtakseerimise koolitus, millest võttis osa 184 metsakorraldajat.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Raportile on lisatud ülevaade põhjapoolkera kevadest (märts-aprill-mai). Enamik andmeid pärinevad...
Keskkonnaagentuur on kinnitatud Euroopa Riiklike Metsainventuuride ühenduse (The European National Forest Inventory Association – ENFIN) täisliikmeks.
Riigimetsa Majandamise Keskus käivitas suvehooaja eel teavituskampaania „Kui loodusesse, siis lugupidavalt!“, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust, et riigimetsas liikumine oleks turvaline, meeldiv ja loodust säästev.
Aprillis ja mais täheldati Kanadas maastikupõlengute aktiivsuse suurenemist. Põlengutest pärinev suits kandus üle Atlandi ookeani Euroopasse. Copernicuse atmosfääriseire teenistus CAMS on põlengutest tekkinud heiteid hoolikalt jälginud ning suitsu liikumist ja selle mõju atmosfäärile ja õhukvaliteedile kaardistanud.
Sel aastal on Keskkonnaamet tellinud karuputke võõrliikide tõrjetöid nii riigi- kui eramaal kokku enam kui 2400 hektaril. Tellitud tööd lähevad maksma ligi 360 000 eurot ja kestavad septembrini.
Riiklik energia- ja kliimakava ehk REKK ei sea uusi eesmärke ega meetmeid, vaid on sisult aruanne Euroopale meie kliima- ja energiapoliitika edenemise kohta. Ajakohastamine on eelduseks Eestile algatatud rikkumismenetluse lõpetamiseks.