Pärnu jõe üleujutuste tõenäosusstsenaariumite arvutamise ja kaardistamise eesmärk on aidata kaasa üleujutustest tulenevate riskide maandamisele.
Valminud on soo aastaraamat 2024. Soo aastaraamatutes on avaldatud Endla soostiku idaosas läbi viidud hüdrometeoroloogilise seire tulemused.
Kevad 2025 oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) ehk normist soojem. Sademeid jagus enamikus kohtades normist vähem.
2025. a looduskaitsekuu alguseks valminud kaardilugu, mis võtab kokku 2024. aastal toimunud muutused looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektides.
Käesoleva töö eesmärk oli kaardistada veekogumil Vainupea_2 (Vainupea Kandle paisust suudmeni) asuvad koormusallikad, kesise seisundi põhjused ning pakkuda välja võimalusi hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamiseks ja elupaikade taastamiseks.
Käesoleva töö ülesanne oli leida vastus küsimusele, kas Kikepera looduskaitseala veerežiimi taastamine võib mõjutada Reiu jõe üleujutusi Surju küla piirkonnas.
Põhjaveekogumite veetaseme seire eesmärk on kirjeldada ja hinnata põhjaveekogumite veetasemes toimuvaid muutusi, anda lisainfot põhjaveekogumite koguselise seisundiklassi määramisel ja põhjavees saasteainete sisalduse trendide selgitamisel. Põhjaveekogumite koguselise seisundi veetaseme näitajad olid 2024 aastal stabiilsed.
Siit leiate erinevaid juhendeid ja abimaterjale Jäätmeinfosüsteemi PISTRIK kohta.
Suvi oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) kõigest 0,1 °C jahedam. Sajusumma Eesti keskmisena oli 137% normist. Päikest oli näha suve jooksul Eesti keskmisena 723 tundi ehk 89% normist.
Uuringu käigus selgitati välja, kui usaldusväärseks ja kvaliteetseks peetakse riiklikke metsandusandmeid, millistest allikatest metsandusandmeid ja/või metsandusalast infot saadakse, millised on ootused metsandusandmete kättesaadavuse ja kasutamise osas ning milliseid andmeid on puudu.