Silent disco Eesti Loodusmuuseumis - linnalaulupidu vol 4!
Eesti Loodusmuuseum ja DJ Zarka kutsuvad sind suvealguspeole, kus looduse helid ja tantsurütmid põimuvad üheks maagiliseks elamuseks.
Eesti Loodusmuuseum ja DJ Zarka kutsuvad sind suvealguspeole, kus looduse helid ja tantsurütmid põimuvad üheks maagiliseks elamuseks.
16. septembril 1987 sõlmiti Montreali protokoll ehk koostööleping, mille eesmärk on kaitsta osoonikihti.
Elurikkuse kadu ning enneolematud kliimatingimused viitavad lähenevatele muutustele, mida me kontrollida ei saa. Muutused toovad aga alati kaasa võimalusi, mille toel asju paremaks muuta. Keskkonnainvesteeringute Keskus aitab viie rohetehnoloogiatele suunatud kiirendi käivitamise abil täna noortel ettevõtetel viia idee järgmisele tasemele, et sünniksid nii Eestile kui maailmas laiemalt vajalikud...
Eesti muldade hea seisundi tagamine vajab kaasaegseid andmeid ja infot muldade käekäigu kohta. Kliimaministeerium eraldas teadus- ja arendustöö vahenditest Eesti mullastikukaardi uuendamiseks ja muldadega seotud andmete täiendamiseks üle viie miljoni euro.
Keskkonnaportaali kaardile on lisandunud uued kaardikihid katastrikaardi ja haldusjaotuse sektsioonis.
Valminud on ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise analüüs. Valdkonnast ülevaate saamiseks ning ehitusjäätmete liigiti kogumise määruse kehtestamisele sisendi andmiseks vaatas Keskkonnaagentuur läbi kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjad ning võrdlusmaterjalina ka teiste Euroopa riikide nõudeid nende jäätmete liigiti kogumisele.
Valminud on ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise analüüs. Valdkonnast ülevaate saamiseks ning ehitusjäätmete liigiti kogumise määruse kehtestamisele sisendi andmiseks vaatas Keskkonnaagentuur läbi kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjad ning võrdlusmaterjalina ka teiste Euroopa riikide nõudeid nende jäätmete liigiti kogumisele.
Riikliku mullaseire eesmärgiks on füüsikaliste, bioloogiliste ja agrokeemiliste mullaparameetrite muutuste jälgimine põllumuldades, et hinnata muldade seisundit.
Eestis on ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse tase kõrge. Sellest suure osa moodustab aga jäätmete kasutamine tagasitäiteks, samas kui jäätmehierarhia ja ringmajanduse seisukohast tuleks eelistada korduskasutust ja jäätmete materjalina ringlussevõttu.
Korduskasutatavad nõud avalikel üritustel, plastkorgid pudelite küljes, mikroplasti vähendamise algatused ja palju muud – kõik need sammud aitavad meil liikuda Euroopa Liidu ühekordse plasti direktiivis seatud suure eesmärgini, milleks on plastireostuse vähendamine, ringmajanduse edendamine ja looduse hoidmine.