Jõulupühadel ehtis Eesti kodusid ligemale 9000 riigimetsast toodud kuuske.

Valitsus võttis bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks vastu seitsme loodus- ja maastikukaitseala kaitse-eeskirja muudatused, millega kaotatakse looduskaitseliselt mittevajalikud piirangud või asendatakse need vähem halduskoormavatega.

Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.

2024. aasta oli eriliselt soe, päikesepaisteline ja sademeid tuli normist vähem.

Üleujutus ei küsi luba – kas oleme selleks valmis?

Ajakohastatud riskihinnangu põhjal kinnitas taristuminister varasema 16 piirkonna asemel 34 riskipiirkonda, mis on ohustatud jõgede ja mere veetaseme tõusust. Üleujutusmõjude leevendamiseks saavad kõikide riskipiirkondade kohalikud omavalitsused, vee-ettevõtted ja omavalitsusliidud taotleda toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.

Soe märts tõi mitmel päeval endaga kaasa uued päevased soojarekordid. Kuu keskmine õhutemperatuur oli 2,8 kraadi ehk 3,4 kraadi pikaajalisest keskmisest kõrgem. Märts on veel soojem olnud vaid ühel aastal – 2007, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 3,4 kraadi.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles Brüsselis keskkonnanõukogu kohtumistel, et kasvuhoonegaaside heite kaubanduse süsteemi ETS2 negatiivne mõju majandusele on võrreldes saadava kasuga ebaproportsionaalselt suur. „Raamistiku kokku leppimise ajal oli maailm teistsugune ja kõik majanduslikud mõjud polnud veel selged,“ ütles Sutt. „Praegune hinnang näitab, et näeme ETS2 rakendudes...

Eesti jaoks on välja töötatud uus tuleohukaart, mis pakub detailsemat infot tuleohu ja selle muutuste kohta. Keskkonnaagentuur värskendab kaarti igapäevaselt. Lisatud on kolme järgneva päeva prognoos.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kuulutas välja enampakkumised poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise eesmärgil kasutusse andmiseks. Enampakkumised toimuvad esmakordselt elektrooniliselt riigimaa oksjonikeskkonnas.