Keskkonnaportaali kaardirakenduse vee valdkonna all avalikustati erinevate mereelupaigatüüpide levik Eesti merealal.

Augusti lõpust kuni 5. oktoobrini küttisid jahimehed Eestis üle 2000 metssea, mis on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Soomaa rahvuspargi puhul on tegemist suurelt jaolt üle ujutatud alaga, mistõttu on seal väga keeruline tavapäraste ennetusmeetmetega kiskjate eest karja kaitsta. Keskkonnaamet on seetõttu andnud piirkonnas välja kuus eriluba hundi nuhtlusisendite küttimiseks, realiseeritud on nendest hetkel üks. Sellisel kujul enne piirkonda küttimislube väljastatud ei ole.

Igal aastal kogutakse seireandmeid ja pannakse kokku tervikpilt sellest, kui hästi meie jõed, järved ja rannikuvesi toimivad. 2024. aasta vahehinnang toob meile mitmekesise ja kohati ka vastuolulise pildi: on nii rõõmustavaid edusamme kui ka murettekitavaid probleeme.

Tallinna Ringkonnakohus peatas esialgse õiguskaitse korras 2025/2026 jahiaasta karu küttimise korralduse. Taotluse selleks esitas MTÜ Eesti Suurkiskjad. Määrus ei ole Riigikohtusse edasi kaevatav ja karujahti selle korralduse alusel sel jahiaastal enam ei toimu.

Copernicuse atmosfääriseire teenuse ehk CAMS (Copernicus Atmosphere Monitoring Service) eesmärk on pakkuda pidevat ja usaldusväärset infot Maa atmosfääri seisundi kohta, kasutades satelliidimõõtmisi, maapealseid vaatlusi ning keerukaid mudelarvutusi. CAMS kogub andmeid ja esitab prognoose näiteks õhusaasteainete kontsentratsioonide, kasvuhoonegaaside taseme, tolmu, metsatulekahjude suitsu ja...

Täna, 7. septembril tähistame rahvusvahelist puhta õhu päeva! Õige aeg teha kokkuvõtteid.

2025. aasta juulis valmisid ajakohastamisel olevate veemajanduskavade alusuuringud. Ajavahemikul 23. juuli 2025–23. jaanuar 2026 toimub dokumentide avalik väljapanek. Samal ajal korraldatakse seitse avalikku arutelu eri kohtades üle Eesti, kus räägime, milline on Eesti vesi ja millised on olulised veeprobleemid.

Septembrikuu on käes ning peamine jahihooaeg algab meil just sügisel. Seetõttu on praegu täpselt õige aeg kontrollida enda jahivarustust ning üle vaadata jahipidamise dokumentide kehtivus.

Keskkonnaameti korraldatud tragimistalgutel toodi tänavu Peipsi järvest välja 555 vana nakkevõrku, kogupikkusega 38,8 km. Sellised uitvõrgud on tõsiseks ohuks veekogus elavatele kaladele, veeloomadele ja veelindudele, samuti lõhuvad need kalastajate püügivahendeid ning veesõidukite mootoreid.