Keskkonnaamet andis Enefit põlevkiviõli tootmisele 10 aastaks keskkonnakompleksloa tingimusel, et ettevõte liigub samm sammult keskkonnamõju vähendamise suunas.

Lõppenud Natura metsa ning looduskaitseliste piirangute toetuse taotlusvoorus taotleti KIKist hüvitisi enam kui 77 966 hektarile metsamaale. Kokku esitas taotluse 5311 metsaomanikku. Looduskaitselisi hüvitisi taotlesid erametsaomanikud kokku 6,99 miljoni euro eest.

Kavandatav kliimakindla majanduse seadus suunab mitmeid riigi seniseid tegutsemisharjumusi üle vaatama ja seab ootusi ka ettevõtjatele. Kuidas need muutused aga Eesti inimeste argielu mõjutavad?

Seismoseire võimaldab registreerida ja lokaliseerida erinevaid seismilisi sündmusi varingutest pankrannikul relvakatsetusteni laskepolügoonidel.

Keskkonnaamet teostab plaanilist pesitsusrahu kontrolli Politsei-ja Piirivalveameti kaugseire toel. Droonide abil vaadeldakse metsamassiive ning vaatluse eesmärgiks on tuvastada seirelendudega metsades metsalangetusmasinad.

Igal aastal on 22. mail rahvusvaheline elurikkuse päev ja selle puhul avaldasime blogiloo, mis tutvustab ELME projekti tulemusel valminud põnevaid ökosüsteemiteenuseid tutvustavaid kaarte.

KIK avas toetuse kohalikele omavalitsustele, et toetada kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist ja suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele. Toetust saab kohalike energia- ja kliimakavade koostamiseks, kliimamuutustega kohanemise ja elurikkuse suurendamise tegevusteks ning rohestamiskavadeks.

Viimastel aastatel on näha, et Eesti kliima on muutumas – ilm läheb heitlikumaks, suviti kimbutavad meid põuaperioodid, mis vahelduvad tormide ja paduvihmadega. Aiapidaja jaoks on keeruline, kui suure osa suvest tuleb kastmisele mõelda, aga järgmisel hetkel ähvardavad tugevad vihmavalingud taimed katki peksta või mädandab liigniiskus nende juured. Teadlikult tegutsedes on võimalik muuta aed...

Kuu aja jooksul said Eesti inimesed arvamusrännaku käigus arutada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning valmiva kliimakindla majanduse seaduse üle. Arutelude tulemusena esitati Kliimaministeeriumile ligi 300 poliitikakujundamise ettepanekut.

Sel aastal tellis Keskkonnaamet riikliku karuputke võõrliikide tõrje raames tööd enam kui 2400 hektaril. Tellitud tööd lähevad maksma ligi 380 000 eurot ja kestavad maikuust augustini, vajadusel kauemgi.