Kliimaminister Yoko Alender kinnitas KIKi siseriikliku keskkonnaprogrammi eelarve 2025. aasta taotlusvoorudes. Avatud taotlusvoorude maht on üle 13 miljoni euro. 

Möödunud aasta kevadel möödus 25 aastat ajast, kui Eestis alustati statistilise metsainventuuri (SMI) välitöödega. SMI ühe mõõteperioodi pikkus on viis aastat ja kuigi traktivõrku on perioodide lõikes muudetud, proovitükkide ja traktide arvu suurendatud, siis SMI esimese perioodi (1999–2003) alaliste proovitükkide asukohad on jäänud muutumatuks.

Reostus, elupaikade halvenemine, kliimamuutuste mõjud ja mageveevarude ületarbimine avaldavad Euroopa järvedele, jõgedele, rannikuveele ja põhjaveele suuremat survet kui kunagi varem. EEA (European Environment Agency) poolt täna avaldatud mahukas Euroopa veekogude seisundi hinnang näitab, et Euroopa ei liigu oma eesmärkide saavutamise suunas. Selleks, et veevarud ja keskkond oleksid...

Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul Keskkonnaportaalis ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames on viimati ilmunud ülevaade teemal energeetika ja keskkond.

Keskkonnaagentuuri Kabli linnujaamal on sel sügisel käimas 56. hooaeg. Möödunud 55 hooaja jooksul on seal rõnga jalga saanud 738 695 lindu.

Keskkonnaagentuuris praktika läbimine pakub väärtuslikke kogemusi ja unikaalseid võimalusi looduse ja keskkonnaseirega seotud tööde tundmaõppimiseks.

2025. aastaks ennustatakse avaandmete turumahu suurust Euroopas kuni 334 miljardi euroni ning Eestis hinnatakse avaandmete turuväärtust umbes 350 miljoni euroni. Avaandmete avaldamine soodustab andmepõhiste lahenduste ja teenuste loomist, mis toovad kasu kogu Eesti elanikele. Andmete kasutuselevõtmise kunst vallutab kogu maailma. Andmed ja andmete analüüs on omandanud uue kvaliteedi ning andmete...

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogused langesid eelmisel aastal 8%, tähistades olulist edasiminekut ELi kliimaneutraalsuse saavutamisel 2050. aastaks. EEA iga-aastane ülevaade ELi edusammudest energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel rõhutab, et ELi liikmesriigid peavad püsima samas tempos Euroopa kliima- ja energiaalaste eesmärkide täitmisel.

Tänavune oktoober kujunes pikaajalisest keskmisest soojemaks. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 8,8 kraadi, mis on 2,1 kraadi normist kõrgem.

2023. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 607 777 m3/d, mida on 41 380 m3/d võrra vähem kui 2022. aastal. Põhjaveevõtu vähenemine tuli põhiliselt kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud põhjavee arvelt. Kokku juhiti põhjavett ära 479 269 m3/d, mis moodustab ca 79% kogu riigi põhjaveevõtust.