Iga-aastase jäätmearuandluse raames kogume ettevõtetelt teavet jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmemajanduse korraldamiseks ja arendamiseks. Samuti on ülevaade jäätmete tekkest ja kasutamisest oluline osa keskkonnateadlikkuse tõstmisel.
Kliimaministeeriumi tellimusel valmis Keskkonnaagentuuris analüüs kasutatud patareide ja akude kogumisvõrgustiku hindamiseks ning tõhustamiseks. Selgus, et inimesed on üldiselt teadlikud, et vanade patareide ja akude koht ei ole prügikastis, kuid nende liigiti kogumise määr on jätkuvalt liiga madal. Olukorda saaks parandada tõhusama teavitustööga.
Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul Keskkonnaportaalis ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames viimati ilmunud ülevaade liikidest näitab, et liigirikkuse säilitamine on kriitilise tähtsusega mitte ainult looduskeskkonnale, vaid ka inimeste heaolule ja majandusele laiemalt.
2024. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 31 808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005–2023 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli tänavu äikest rohkem ligi 30%.
Kuumusega seotud surmade ja haiguste kohta õigeaegsete ning usaldusväärsete andmete kogumine on oluline, et kuumalainete ajal saaks kasutusele võtta vajalikud hädaabimeetmed. EEA (European Environment Agency) tänasest ülevaatest selgub, et 38st EEA liikme- ja koostööriigist jälgib kuumuse mõju tervisele 20.
Liisa Veskimäe räägib oma praktikast Keskkonnaagentuuris.
Täna avaldatud EEA (European Environment Agency) ülevaade nendib, et metaaniheite kontrollimiseks ja vähendamiseks kogu Euroopas ja globaalselt on vaja rohkem meetmeid. Metaan on suure kasvuhooneefekti tekitava mõjuga gaas, mis võimendab kliimamuutusi. Lisaks on see ka üks peamisi maapinnalähedase osoonireostuse põhjustajaid, halvendades õhukvaliteeti ja kahjustades inimeste tervist, ökosüsteeme...
„Ühe aasta (2024) lõikes oli üks põnevaid ja mõnevõrra ohtlikke olukordi pakkunud keskmine aasta. Pikaajaliste andmete põhjal näeme aga kinnistuvaid hälbeid „keskmisest“. Keskmine kevadsuurvesi veebruaris, valingvihmadest põhjustatud uputused suvel, tulvad ja jääummistused talvel. Meie teha on valmisolek, kohanemine ja toimetulek – sõnaga, kerksus,“ võtab aasta kokku kliimaosakonna juhataja Jana...
Vete terviseplaani ehk veemajanduskava koostamise arutelud on jõudnud järjekorras 14. aruteluni. 22.aprillil kl 13-15 räägime põhjavett mõjutavatest koormusallikatest, kuna kohe on valmimas analüüs, mis vastab küsimusele, et mis siis põhjavett mõjutab.
Keskkonnaagentuur hakkab analüüsima teiste riikide kogemusi tuulikujäätmetega tegelemisel. Ehkki Eestis kehtivates seadustes on jäätmeks saanud tuulikute käitlemise raamistik paigas, kogutakse teadmisi, kuidas praktikas ringlussevõttu paremini korraldada.