RMK korraldatud metsapostkaardi joonistusvõistluse „Metsa läksin ma!“ parimad on selgunud ning need kõik trükitakse postkaartideks.

Kliimaministeerium plaanib kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja tootlikkuse kasvatamiseks toetada ettevõtteid enam kui 9 miljoni euroga. Toetuse esialgsed tingimused saadeti kooskõlastusringile, et saada tagasisidet nii ettevõtetelt kui ka teistelt ministeeriumitelt.

Keskkonnaagentuur on avaldanud värske keskkonnaülevaate peatüki välisõhk. Välisõhu kvaliteedi paranemine viimase kümnendi jooksul on olnud märkimisväärne, vähendatud on enamike saasteainete taset. Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega.

Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.

Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib hetkeseisuga küttida 103 looma. Algselt oli see number 90, aga tänu andmete täpsustumisele, andis Keskkonnaamet loa küttida sellele lisaks Pärnu-Viljandi ohjamisalal 8 hunti ja Ida-Viru ohjamisalal 5 hunti.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas 14. aprillil 2025 ringmajanduse programmi taotlusvooru, millest saab toetust taotleda Euroopa liidu ökomärgise ja keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi EMAS sertifikaatide saamiseks. Taotlusvooru eelarve on 100 000 eurot.

Euroopa Kaitsealade Liit on omistanud Matsalu, Lahemaa ja Soomaa rahvuspargile kvaliteedimärgise, millega tunnustab piirkondade kestliku turismi arendamist. Keskkonnaamet omakorda tunnustas nendes piirkondades tegutsevatest turismiettevõtjatest täna üheksat. Tunnustuse said seekord Lahemaalt Aru mõis, Valgejõe Veinivilla, Aidahotell ja Wanderlust Matkad, Soomaalt Klaara-Manni Puhke- ja...

Eelnevate aastatega võrreldes suurenes kütitud metssigade, mäkrade, metskurvitsate ja hanede arv. Kordades vähem kütiti metskitsi ning langes ka kütitud põtrade, rebaste, nugiste ja kährikkoerte arv. Kokku kütiti möödunud hooajal 61 109 jahiulukit, mis on üle 5 500 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal.

Kliimaministeeriumi eestvedamisel käivitati 2024. aasta aprillis Digimetsade projekt, mille eesmärk on suurendada metsandusandmete usaldusväärsust, kvaliteeti ja kättesaadavust. Kliimaministeerium on koos allasutustega teinud aasta jooksul mitmeid algatusi metsandusandmete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks ning töö jätkub.

Tallinnas esitleti pilootprojekti „Merehunt" esimesi tulemusi, mis näitasid suurt huvi meie merekeskkonna reaalajas ja tänasest kordades põhjalikema andmete kättesaadavuse vastu.