Šveitsi kõrgtehnoloogia toetab Eesti elurikkuse seiret
Eesti saab tänu Šveitsi koostööprogrammile neli tipptasemel mobiilset radarit lindude, nahkhiirte ja putukate jälgimiseks.
Eesti saab tänu Šveitsi koostööprogrammile neli tipptasemel mobiilset radarit lindude, nahkhiirte ja putukate jälgimiseks.
Suvevaheaja päevalaagrisse oodatakse lapsi vanuses 7-12. Avastatakse loodust, kasutades kõiki oma meeli.
Eesti Keskkonnahariduse Ühingu tänavune Suveakadeemia keskendub keskkonnaga seotud õigustele ja väärtustele ning nendest tulenevatele kohustustele ja võimalustele.
RMK looduskaitseosakonnale oli lõppenud 2024. aasta töine ja mitmekesine. Meeskonda lisandusid metsa- ja veeökoloogid. Lendoravad said liikumiskoridorid ja ebapärlikarbid oma filmi. Jätkusid tööd soode taastamisel ja jõgede vabastamisel.
Eile toimunud Euroopa Liidu keskkonnanõukogul arutati liidu muudetavat kliimamäärust, millega lepitakse kokku 2040. aasta kasvuhoonegaaside vähendamise vahe-eesmärgis. Arutelude fookus on eeltingimustel ja täiendavatel paindlikkustel, mis tuleb enne üldeesmärgi kinnitamist selgelt määratleda.
5. veebruaril toimub Tartu Ülikoolis sümpoosion „Pärandniidud Euroopa põllumajandusmaastikus: taimed, tolmeldajad ja inimesed muutuste tuules“. Kõneldakse teguritest, mis mõjutavad nende koosluste taimede ja tolmeldajate vahelisi suhteid, ning maakasutajate rollist nende elupaikade püsimajäämisel
Aasta lõpus, mil tehakse kokkuvõtteid ja plaane uueks aastaks, on hea meenutada, et keskkonnaseire on pidev töö. Ka pühade ajal kogume andmeid, mis aitavad mõista looduses toimuvat.
Täna toimunud pressikonverentsil tutvustati värskeima statistilise metsainventuuri tulemusi ning anti ülevaade Eesti metsade seisundist ja metsandussektori trendidest. Peamise sõnumina tõi Keskkonnaagentuur välja, et Eesti kasvava metsa tagavara püsib stabiilsena, ulatudes 450 miljoni tihumeetrini.
KMH aruande avalik arutelu toimub 16.09.2025 kell 17.00 Kolga-Jaani raamatukogus (Viljandi mnt 6, Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandimaa).
Rahvusvaheline uurimisgrupp, mida juhtis Aalto Ülikool, avaldas esmakordselt ulatusliku analüüsi pikaajalistest satelliidiandmetest, et hinnata soode taastamise mõju põhjapoolkeral. Vaatluse all olid ka Eestis taastatud märgalad.