Kliimaminister Yoko Alender kinnitas KIKi siseriikliku keskkonnaprogrammi eelarve 2025. aasta taotlusvoorudes. Avatud taotlusvoorude maht on üle 13 miljoni euro. 

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel...

18. jaanuaril 1940 teatas Postimees, et Eesti sai uueks külmarekordiks -42 kraadi. Veidi hiljem saabunud andmed aga kinnitasid, et Jõgevas mõõdeti 17. jaanuaril koguni -44 kraadi. Sellest näidust arvestati maha termomeetri passis fikseeritud lubatud veamäär (0,5 °C) ning nii läks kirja -43,5 °C. Sündinud oli uus rekord!

Iga nelja aasta järel toimuv Ameerika Ühendriikide presidendi ametisse vannutamise tseremoonia tekitab peavalu mitmele instantsile. Salateenistus peab näiteks tagama, et ei tuleks lisa senisele 17 atentaadikatsele USA ajaloos (neli edukat!), sünoptikud aga hoiatama taevase kurja eest. Raske on kõigil.

Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) ootab kõiki huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot talvituvate nahkhiirte kohta.

2025. aasta kalaks on valitud salapärane ja sitke rändur – angerjas. Heidame pilgu angerja argipäevale ning avaneb võimalus elada kaasa ka tema kriitilisematele eluperioodidele.

Keskkonnaagentuur kutsub 20. veebruaril osalema veebiseminaril, mille käigus tutvustame käesoleval aastal lennundusmeteoroloogia valdkonnas rakendatud olulisemaid muudatusi.

Tooma soojaam on ainulaadne nii Eestis kui ka Euroopas. Süstemaatilisi soohüdroloogilisi ja -meteoroloogilisi vaatlusi ning mõõtmisi alustati seal juba 1950. aastal.

2025. aasta esimene kuu kulges talvele ebatüüpiliselt soojalt, väga sajuselt ja sombuselt. Keskmine õhutemperatuur oli 0,9 kraadi ehk 4 kraadi normist soojem (norm -3,1 kraadi). Alates 1922. aastast on see soojuselt 4. kohal ja alates 1991. aastast 2. kohal.

Euroopa merendussektor teeb küll edusamme jätkusuutlikkuse suunas, kuid peab lähiaastatel suurendama oma jõupingutusi, et saavutada ELi kliima- ja keskkonnaeesmärgid, milleks on vähendada energiakasutust, saastamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning paremini kaitsta bioloogilist mitmekesisust.